Scholz toetas EL-i laienemist, kuid sidus selle vetoõiguse kaotamisega

Saksa kantsler Olaf Scholz avaldas esmaspäeval Prahas peetud kõnes toetust Euroopa Liidu laienemisele ning ütles, et lõpuks peaks saama ka Ukraina, Moldova ja Gruusia EL-i liikmeks, kuid sidus laienemise riikide vetoõiguse kaotamisega.
Scholz kutsus Venemaa rünnakut tõrjuva Ukraina toetamise kontekstis Euroopa Liidu riike ühtsusele, lahendama vanu tülisid ning kinnitas, et Saksamaa jätkab Ukraina toetamist nii kaua, kui vaja.
Saksa kantsler esitas 50 minutit kestnud programmilises kõnes vaate, kuidas peaks Euroopa Liit ja Euroopa laiemalt reageerima poliitilistele muutustele, mille on kaasa toonud Venemaa agressioon Ukrainas.
Scholz teatas, et soovib näha geopoliitilisemat Euroopa Liitu ning näeb vajadust selle reformimiseks.
"Ka Euroopa Liidu aluslepingud ei ole kivisse raiutud," rõhutas kantsler. "Euroopa reegleid saab muuta – kui aja siis ka väga lühikese ajaga," lisas ta, kuid möönis, et selleks on vaja kõikide liikmete nõusolekut.
"Kui me üheskoos jõuame järeldusele, et aluslepinguid tuleb muuta, et Euroopa saaks edasi minna, siis me peame seda tegema," ütles ta.
Aluslepingute muutmist peetakse Euroopa Liidus väga tundlikuks teemaks, kuna see nõuab mitmetest riikides rahvahääletusi ning nende negatiivne tulemus võib ühenduse tegevuse pikaks ajaks halvata.
Scholz ütles ka, et soovib kasutada kevadel lõppenud Euroopa tulevikukonverentsi tulemusi oma reformiplaanide huvides.
Scholz rõhutas Praha Karli ülikoolis peetud kõnes Saksamaa pühendumist Euroopa Liidu laienemisele, märkides, et Lääne-Balkani riigid, Ukraina, Moldova ja Gruusia peaksid blokiga liituma.
"[Aga] selles laienenud Liidus hakkavad liikmesriikide vahel kasvama erimeelsused, mis puudutavad poliitilisi huvisid, majandust ja sotsiaalset turvalisust," lisas ta. "Seal, kus täna nõutakse ühehäälsust, kasvab risk iga lisanduva riigiga, mis saab oma vetoõigust kasutades takistada kõigil teistel edasi liikuda," tõdes Saksa kantsler.
"Seepärast olen ma teinud ettepaneku minna sujuvalt üle enamushääletusele ühtses välispoliitikas, aga ka teistes valdkondades nagu näiteks maksupoliitika – mõistes hästi, et sel võivad olla tagajärjed ka Saksamaa jaoks," rääkis Scholz.
Saksa valitsusjuht lubas, et tema riik saadab lähinädalatel Ukrainale täiendavat relvastust. Lisaks juba antud lubadustele tarnida Ukrainale moodsaid õhukaitse- ja radarisüsteeme ja droone, võib Saksamaa võtta eraldi oma vastutuse alla ka Ukraina suurtüki- ja õhutõrjesuutlikkuse ülesehitamise, ütles Scholz.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, EurActiv.com