"Euroopa Parlament soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal suurendada EL-i välispoliitika mõjujõudu ja tõhusust, tagades kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise täieliku kasutuselevõtu teatavates välispoliitika valdkondades, nagu inimõigused ja rahvusvahelise õiguse kaitse ning sanktsioonide kehtestamine," öeldakse kolmapäeval vastu võetud raportis.

Samas lisatakse, et ühehäälsuse nõue peab säilima otsuste puhul, millega luuakse ja kasutatakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames täitevvolitustega sõjalisi missioone või operatsioone nagu on sätestatud EL-i aluslepingus.

Samuti rõhutatakse raportis, et isegi kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise korral peaks eesmärk olema saavutada võimalikult laialdane konsensus ja võimaluse korral ühehäälsus.

"EL-i välispoliitika otsuste tegemisel, kus fookuses on inimõigused, rahvusvahelise õiguse kaitse ja sanktsioonide kehtestamine, tuleks üle minna kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele. See on vajalik, et üks riik ei saaks kogu EL-i reageerimist blokeerida, nagu kahjuks on viimasel ajal korduvalt juhtunud," kommenteeris Paet.

Raportis öeldakse, et kvalifitseeritud häälteenamuse osaline rakendamine aitaks suurendada Euroopa Liidu välispoliitika mõjujõudu ja tõhusust ning kasutada täielikult ja tõhusamalt ära EL-i kõva ja pehme jõu vahendid.

"Rõhutan raportis, et EL-i välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb rakendada kõik vahendid – diplomaatia, rahvusvaheline kaubandus, arengukoostöö ning kaitsepoliitika," selgitas Paet pressiteate vahendusel.

Paet lisas, et suhetes kolmandate riikidega peaks EL minema üle põhimõttele "rohkema eest rohkem", mille alusel EL tugevdab partnerlusi nende riikidega, kes jagavad EL-i välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtteid ja põhiväärtusi. "Üsna küsitav on eraldada raha riikidele, kes näiteks toetavad Venemaa agressiooni Ukrainas," ütles Paet.

"Teen ka raportis ettepaneku, et EL peaks kolmandates riikides asuvates saatkondades sisse seadma konsulaadid, et aidata ELi kodanikke kriiside ajal," lisas ta.

Parlament kiitis Paeti raporti heaks 451 poolthäälega. 133 saadikut hääletas vastu ja 48 jäi erapooletuks.

Eesti on seni toetanud ühehäälsuse nõude säilitamist Euroopa Liidu välispoliitikas. Viimati kinnitas valitsus selle üle tänavu jaanuaris, varem on seda tehtud ka 2019. aastal.

Ühehäälsuse nõudest loobumisest on rääkinud näiteks Saksa kantsler Olaf Scholz, kes on seadnud EL-i sisemiste otsustusprotsesside muutmise üheks uute liikmesriikide vastuvõtu eeltingimuseks. Ideele on toetust avaldanud ka Prantsusmaa, Taani, Rootsi, Holland ja Itaalia.

Ühehäälsuse nõue kehtib Euroopa Liidus piiratud valdkondades nagu välispoliitika ja maksud. Valdava enamuse otsuste vastuvõtmiseks ei ole kõigi liikmesriikide heakskiitu vaja.

Ühehäälsuse nõue on pidurdanud Euroopa Liidu otsuseid Ukraina toetamiseks ja Venemaale sanktsioonide kehtestamiseks, kui nendele on vastu töötanud Ungari.