"Euroopa Liit peab pühenduma oma naabruse tulevikule EL-is ning vajalikele sisemistele reformidele," ütles Scholz eelmisel nädalal, vahetult enne Euroopa Ülemkogu, kus kandidaatriigi staatuse said Ukraina ja Moldova.

Saksa kantsler rõhutas parlamendis tehtud avalduses, et uute liikmesriikide vastuvõtuks tuleb Euroopa Liidul oma sisemisi struktuure ja toimimise protseduure kohandada, edastas väljaanne EurActiv.com.

"Me peame muutma Euroopa Liidu suutlikuks laieneda. See nõuab institutsionaalseid reforme. Me peame neid reforme kasutama ka demokraatia ja õigusriigi tugevdamiseks EL-is," lisas kantsler.

Mitmed poliitikavaldkonnad, neist kõige silmapaistvamana välispoliitika, on seni Euroopa Liidus nõudnud liikmesriikide ühehäälset toetust. Saksamaa kardab aga, et selline otsustusmehhanism võib tugevalt vähendada EL-i tegutsemisvõimet, kui veel uusi liikmesriike lisandub.

Arutelu Euroopa Liidu reformimise üle on kogunud jõudu eriti pärast seda, kui mai alguses valmis Euroopa tulevikukonverentsi raport, milles küsiti kodanikuühenduste arvamust EL-i ümberkujundamise kohta. Reformiplaanidele avaldas toetust ka Euroopa Parlament, ning EurActiv märgib, et samuti on Prantsusmaa ja Itaalia juhid rääkinud vajadusest Euroopa Liitu reformida.

Kui Prantsuse president Emmanuel Macron on rääkinud isegi vajadusest muuta Euroopa Liidu aluslepinguid ning ka Saksa valitsuse koalitsioonilepingus räägitakse liikumisest föderaalsema Euroopa poole, siis 13 peamiselt idapoolset liikmesriiki ja Põhjamaad on selliseid ideid kritiseerinud, märkis EurActiv.

Ekspertide hinnangul võib Euroopa Liidu reformimisest saada kauplemisobjekt, mis viib lõppkokkuvõttes aluslepingute muutmiseni. Riigid, mis toetavad kõige enam nii Ukraina ja Moldova vastuvõtmist kui ka Lääne-Balkani riikide liitumist, on kõige kriitilisemad Euroopa Liidu reformimise suhtes, tõdes EurActiv.

Väljaanne rõhutas samas, et sisemised reformid laienemislainete ajal ei ole midagi uut, kuna iga suurema laienemisega on EL-is institutsionaalseid muutusi tehtud. Siiski ei pea suuremahuline reform olema ainus variant, kuna ka praegune õiguslik raamistik lubab mitmeid muutusi, näiteks kvalifitseeritud hääletuste sisseviimist valdkondades, kus seni on nõutud ühehäälsust.

"Ma võitlen tugevalt, et rohkem otsuseid võetakse tulevikus vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, näiteks välispoliitikas," ütles Scholz kolmapäeval.

Sarnast seisukohta on väljendanud lisaks Prantsusmaale ja Itaaliale ka Hispaania peaminister Pedro Sánchez, märkis EurActiv.