"Ühehäälsuse säilitamine välis- ja julgeolekupoliitikas kindlustab kõikidele, ka väiksematele Euroopa Liidu liikmesriikidele, et elulisi huve puudutavates küsimustes ei tehta nende nimel ja neid mõjutavaid otsuseid ilma nendeta," teatas valitsuse pressiteenistus pärast neljapäeva õhtul tehtud otsust. "Ühehäälsuse puhul tuleb arutelude ja läbirääkimiste abil jõuda olukorrani, kus ükski liikmesriik ei ole ühise positsiooni vastu," lisati samas.

Valitsuse otsuses öeldakse, et Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika on tugev, kui otsuseid tehakse ja viiakse ellu kõikide liikmete toel. Et Euroopa Liit oleks ühtne ja mõjus, on ühisosa laiendamiseks vaja regulaarseid strateegilisi arutelusid välisasjade nõukogul ja ülemkogul, leiab valitsus.

Otsuse kohaselt peavad Eesti esindajad väljendama seda seisukohta Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. Otsus tehakse teatavaks ka Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele.

Ühehäälsuse nõue Euroopa Liidu välispoliitikas, mis tähendab iga üksiku riigi vetoõigust, on viimasel ajal tähelepanu all seoses Ungari tegevusega, mis on raskendanud Venemaale sanktsioonide kehtestamist Ukraina ründamise eest ning Ukraina abistamist.

Ühehäälsuse nõudest loobumisele on viidanud ka näiteks Saksa kantsler Olaf Scholz, kes on seadnud EL-i sisemiste otsustusprotsesside muutmise üheks uute liikmesriikide vastuvõtu eeltingimuseks. Ideele on toetust avaldanud ka Prantsusmaa, Taani, Rootsi, Holland ja Itaalia. 

2022. aasta juulis avaldasid Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadlased raporti, milles soovitasid Eestil loobuda oma senisest seisukohast ning asuda toetama ühehäälsuse nõudest loobumist Euroopa Liidu välispoliitikas, põhjendades seda otsustamise kiiruse ja tõhususega kriiside ajal, suurema suutlikkusega seista vastu kolmandate riikide mõjudele, välispoliitilise halvatuse vältimise, ühise strateegilise kultuuri arengu soodustamise ja liidu ühishuvide parem kaitstusega.

Eesti kehtiva seisukoha on valitsus heaks kiitnud 2019. aasta juunis ja selle kohaselt toetab Eesti EL-i välispoliitikas endale olulistes küsimustes ühehäälsusel põhineva otsustusprotsessi jätkumist.