Kolmapäeval valmib LNG-terminali esimene etapp

Foto: Alexela/Raul Mee ja MKM

Paldiskis saab LNG vastuvõtuvõimekuse rajamisel kolmapäeval valmis ehituse esimene etapp ehk haalamiskai põhiplatvorm. Kuna nii Paldiski kui ka Soome Inkoo terminalid saavad detsembriks valmis, võib Paldiski oma jääda tulevikus varuterminaliks, sest LNG laev hakkab asuma Soomes, kus gaasiturg on suurem.

Kolmapäeval, ehk päev enne tähtaega, annavad Alexela ja Infortar valminud ehitise esimese etapi Eleringile üle gaasitöödeks.

Kai ehitustööd on läinud plaanipäraselt. "See on haalamiskai, mille külge siis sildub peaaegu 400 meetrine gaasitanker või FSRU laev. Siis on loodud mereühendus  gaasitorustiku näol, mis läheb üles otse kompressorjaama ja Balticconnectorisse," rääkis Pakrineeme Sadama ehitusjuht Reedik Raudla.

Elering on lubanud toruühenduse rajada 30. novembriks. Eesti investorid kinnitasid teisipäeval jätkuvalt, et Paldiski terminal valmib Soome Inkoo omast varem. Kuid Soome gaasisüsteemihaldur Gasgrid kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et mõlemad terminalid on detsembriks valmis.

Eesti ja Soome kokkuleppe järgi läheb Gasgridi poolt renditud laev esimesena valmivasse terminali.

"Kus see laev täpselt nüüd asub, kas ta on nüüd Eesti pool või Soome pool, see ei ole veel täpselt teada. Aga oluline on see, et Eesti gaasi varustuskindluse vaates ja gaasi tarbijate vaatest ei ole siin üldse vahet, kas see laev on siinpool või Soome pool. Gaasi vastuskindluse tagab see laev täpselt samamoodi," ütles majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.

Kuna gaasilaeva rendib Gasgrid, jääb edaspidi terminali operaatoriks nende tütarettevõte.

LNG terminali saavad gaasi tuua kõik gaasimüüjad ehk näiteks Eestist Alexela ja Infortarile kuuluv Eesti Gaas. Nende investorite pingutusel rajatav Paldiski LNG terminal võib jääda tulevikus pigem varuterminali rolli.

"Kokkleppe osa on see, et pikemaajaliselt hakkab see laev püsima siis selle turu juures, kus tarbimine on suurem ja see on kindlasti Soome turg. Isegi kui see taristu siin suurel osal ajast Eesti pool peaks seisma ilma laevata, siis Eesti energiajulgeoleku vaatest on see kindlasti oluline panus igal juhul," rääkis Tatar.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: