Türi põhikoolis alustas neljapäeval kooliteed 17 ukraina last, kuid see arv võib iga päev muutuda. Nii suure hulga võõrkeelsete laste õpetamine on koolile suur väljakutse.

8-aastane ukraina poiss Oleksii on Eestis elanud vaid kaks kuud. Tema ema Nataliia ütles, et pere jääb Eestisse vähemalt viieks aastaks, kuni olukord Ukrainas normaliseerub. Mõistagi tuleb pojal koolitööd teha nüüd eesti keeles.

"Minu jaoks on see raskevõitu. Räägitakse, et väiksematel lastel on keele õppimine kergem. Loodan, et ta õpib kiiresti keele ära," lausus Nataliia.

Oleksii klassijuhataja Marika Roosileht peab tunnid veelgi hoolikamalt ette valmistama, et umbkeelne laps ei tunneks ennast tõrjutuna. 

"Esimese  kooliastme õpilased on väga varmad ja tublid aitama ja kaasama. Sellele panustan ka päris kõvasti," ütles Roosileht.

1400 Paide koolide õppurit, teise hulgas kümned Ukraina lapsed, sammusid läbi linnasüdame Vallimäele koolirahu välja kuulutama. Hariduse infosüsteemi andmeil õpib meie üldharidus- ja kutsekoolides ning lasteaedades 5500 Ukraina sõjapõgenike last, kuid kõik elanike registrisse kantud ukrainlased pole siiski Eestis kooli läinud. Kuipalju neid lapsi on, pole aga teada.

"Me ei oska seda täpselt öelda, aga neid praegu on. Tõenäoliselt on ka neid, kes loodavad, et nad saavad distantsõppel Ukraina koolides edasi käia. Samas meie näeme ette, et nad peaksid siiski kusagil Eesti koolides registreeritud olema," lausus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Minister Lukas ütles, et Ukraina lapsi õpetatakse küll Eesti õppekava järgi, kuid neile luuakse võimalus õppida ka emakeelt ja saada osa omakeelsest kultuurist.

Järve kool alustas riigikoolina

Sarnaselt paljude Eestimaa koolidega on ka Kohtla-Järve ainsa eestikeelse põhikooli, Järve kooli üks ülesandeid alanud kooliaastal kaasata kooliellu Ukrainast sõja eest tulnud lapsed.

Kohtla-Järve Järve kooli jaoks on alanud õppeaasta eriline: kool peab oktoobrikuus sajandat sünnipäeva, koolil on uus direktor, kool riigistati. Lisaks on Ukrainas toimuva sõja tõttu Järve koolis alanud õppeaastal ka tavapärasest rohkem ukrainlasi. Ukraina lapsed moodustavad 350 õpilasega Järve kooli õpilaskonnast rohkem kui kümnendiku.

Järve koolii riigistamine on esimene osa riigi plaanist, millega soovitakse Ida-Virumaa munitsipaalpõhikoole riigistada. Üks põhikoolide riigistamise eesmärke on suuresti venekeelses piirkonnas eestikeelse hariduse andmise tugevdamine. Elvast Kohtla-Järve Järve kooli juhtima tulnud Tarmo Posti sõnul on Ida-Virumaale uute õpetajate leidmisel võtmesõnaks piirkonna koolide koostöövõime.

"Me peame midagi kõik koos ette võtma, muidu käib see nii, et iga kool tõmbab teise pealt tekki ära. Õpetajate üleostmine, ülemeelitamine pole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Me peame vaatama mitte kõiki koole eraldi, vaid seda piirkonda tervikuna ja ma usun, et siis me leiame lahendusi.

Mul on hea meel, et me juba jagame Kohtla-Järve gümnaasiumiga muusikaõpetajat. Kui ühel koolil ei tule õpetaja jaoks koormust kokku, siis on mõistlik õpetajaid jagada. Alati on mõistlik teha koostööd, mitte konkureerida," ütles Tarmo Post.