Kümme aastat tuli eestlastel esimesed kolm päeva põdeda oma rahakotil, sest alles neljandal päeval tekkis õigus saada haigushüvitist. Nii käisid paljud haigena tööl. Koroonapandeemia tulles aga hakati ajutiselt haigushüvitist maksma juba teisest päevast, et piirata viiruse levikut.

Nüüd on vaja otsustada, kas uuest aastast minnakse taas üle vanale süsteemile või mitte.

"See komme, mis tekkis sel talvel, et inimesed jäid koju, kui neil on köha, nohu, see on väga rootsilik komme, et inimesed ei pea mängima kangelast – ja nad pigem mängivad kangelast –, kui nad ei tule tööle nakatama kolleege, see (komme) on praegu juurdumas ja oleks väga vale anda signaal, et seda käitumist ei ole enam vaja," rääkis Peterson.

Valitsuskabinet hakkab haigushüvitise maksmist alates teisest päevast arutama neljapäeval. Kui Petersoni ettepanek läheb läbi, tuleb riigi rahakotist leida haigekassa eelarvesse lisaraha 29 miljonit eurot.

Ministri hinnangul tööandjatele suuri kulusid sellega kaasnema ei peaks, sest kuigi hüvitist hakkab tööandja maksma juba teisest päevast, on tal uue süsteemi järgi kohustus maksta seda neli päeva, mitte viis nagu enne pandeemiat.

"Ma usun, et enamus tööandjaid on uue süsteemiga kohanenud ja harjunud. See on kahe aasta jooksul ennast pigem õigustanud ja ma usun, et väga suurt vastuseisu pole," ütles tööandjate keskliidu juht Arto Aas.

Aasa sõnul kasvas pärast muudatust haiguslehtede võtmine plahvatuslikult ja praegu on veel vara öelda, kas kriisiaegsest meetmest peaks saama uus normaalsus. Selleks on vaja analüüsida, kuidas  tavaolukorras selline haiguspäevade süsteem töötab.

"Kõige suurem risk on ikkagi see, et seda süsteemi kuritarvitatakse. Kui on väga lihtne jääda koju ja keegi teine selle eest maksab, see läheb ühiskonnale, nii tööandjatele kui riigile, väga kalliks maksma," märkis Aas.

Aas lisas, et tööandjal pole võimalik kontrollida, kas haiguslehe võtmine oli põhjendatud või mitte.

Kui tööandjad on veel kõhkleval seisukohal, siis ametiühingute hinnangul on muudatus igati vajalik.

"Me näeme, et töötajad, kes on haigeks jäänud, võtavad haiguslehe lihtsamini, aga samas need haiguslehed kestavad lühemat aega. Me näeme, et see on kasuks tulnud nii töötajatele kui ka tööandjatele ja samamoodi lõpuks ka valitsusele," ütles ametiühingute keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel.

Kuni 2020. aastani kehtis kord, kus neli kuni kaheksa päeva maksis tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa. Viimasel kahel aastal on tööandjad maksnud haigushüvitist teisest kuni viienda päevani ning hüvitise määr on 70 protsenti palgast.