Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit jõudsid kokkuleppele tõsta uuest aastast alampalka 10,9 protsenti ehk 71 euro võrra. See tõstaks alampalga 654 euro pealt 725 euroni, "Aktuaalne kaamera".

Eesti tööandjate keskliidu juht Arto Aas ütles, et alampalga saajaid on Eestis umbes kahe, kolme protsendi ulatuses tööturust. "Umbes 20 000 inimest. Aga alampalga mõju on laiem. Tema kaudne mõju üldse palgatasemetel Eestis on täiesti olemas, eriti madalamatel palgaastmetel," sõnas Aas.

Aasa sõnul avaldub kaudne mõju selles, et kuigi teistel keskmisest palgast madalama tasuga ettevõtetel pole kohustust palka tõsta, teevad seda siiski mitmed ettevõtted konkurentsis püsimiseks.

Töötasu alammäära tõstes suurenevad ka sellega seotud hüvitised.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar ütles, et suureneb näiteks vanemahüvitis, mille alammäär on seotud alampalgaga. "Samamoodi tõuseb lapsepuhkuse ja hoolduspuhkuse hüvitis. Hoolduspuhkus on siis see, mida inimene saab täiskasvanud sügava puudega inimese hooldamise eest," rääkis Saar.

Ta lisas, et kui mõned kohalikud omavalitsused on misiganes oma makstavad toetused või hüvitised sidunud alampalgaga, siis ka need tõusevad.

Aga alampalga tõstmisega kaasnevad ka lisakulud. Näiteks on mitmed kohalikud omavalitsused lasteaia kohatasu samuti alampalga määraga sidunud. Tallinnas on see 12,2 protsenti, mis tähendab, et seni kehtinud lasteaiatasu 79,8 eurot kerkib veel 8,5 euro võrra.

Finantsnõustaja Ron Luvištšuk ütles, et miinimumpalk võib tuua kaasa varjatud inflatsiooni.

"Kuna miinimumpalk on seotud näiteks lasteaiakohtade maksudega, trahvidega, valitsuse palgaga, ametnike palkadega, siis tegelikult toimub varjatud inflatsioon, millega Eesti proovib praegu võidelda," sõnas Luvištšuk.

Arto Aasa sõnul sunnib alampalga tõus ettevõtjaid suuremale efektiivsusele.

"Eks see sunnib ka ettevõtjaid suuremale efektiivsusele. Vähemtasuvamad, vähemtootlikumad töökohad tuleb tegelikult kaotada. Kas oma töö ümber organiseerida, rohkem kasutada digitaliseerimist, automatiseerimist, et me ei teeks rumalat, lihtsat, odavat ja väikese väärtusega tööd," rääkis Aas.

Samas ei saa Aasa sõnul palgatõusuga üle pingutada, sest see võib kaasa tuua töökohtade kadumise. "Ettevõtted võivad minna pankrotti ja meie rahvusvaheline konkurentsivõime kannatab samamoodi," ütles Aas.