Elering ei pea Venemaa elektrisüsteemist eraldumise katset veel vajalikuks

Eleringi sünkroonkompensaatori ehitamine.
Eleringi sünkroonkompensaatori ehitamine. Autor/allikas: ERR

Leedu energiasüsteemi haldur Litgrid plaanis septembris taas läbi mängida desünkroniseerimise Venemaast, kuid teatas reedel, et lükkab katse edasi. Elering ei pea vajalikuks eraldumiskatseid korraldada, enne kui kõik uued Balti elektrisüsteemi lisanduvad seadmed pole valmis sünkroontööks mandri-Euroopa süsteemiga.

Litgrid, mis on varem juba kahel korral desünkroniseerimist katsetanud, teatas reedel, et otsustas septembriks plaanitud eraldumiskatse edasi lükata, arvestades olukorda elektriturul, sealhulgas kõrgeid energiahindu ning vajadust tagada regiooni riikide vahelise elektriühenduse maksimumvõimsus.

ERR küsis Eleringi juhatuse esimehelt Taavi Veskimägilt, kas ka Eestil on plaanis tulevikus mõnes niisuguses katses osaleda ning kas Leedu on kutsunud Eleringi Venemaa süsteemist eraldumist koos läbi mängima.

Veskimägi ütles, et saartalitluskatse tuleb läbi viia enne Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimist 2025. aasta lõpus. Sellise tõestuse, et Balti elektrisüsteem on muudatuseks valmis, näeb ette liitumisleping mandri-Euroopa elektrisüsteemi halduritega.

Eleringi nägemuses on eralduskatse eesmärk veenduda, et kõik uued Balti elektrisüsteemi lisanduvad seadmed, nagu uued liinid, sünkroonkompensaatorid, elektrijaamade kiirete reservide võimekused ja juhtimisseadmed, on valmis sünkroontööks mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

"Täna on kõigi nende ca 350 miljoni euro väärtuses Eesti tehtavate investeeringute teostamine pooleli ja enne nende lõpuleviimist ei näe me sellisel eralduskatsel sisulist eesmärki, arvestades, et iga eralduskatse tähendab nõrgemat elektrisüsteemi ja täiendavaid riske ja kulusid tarbijatele," tõdes Veskimägi.

Leedus ära jäänud eraldumiskatsega seoses tegid Balti riikide süsteemihaldurid ettevalmistusi, et katse ajal oleks tagatud elektrisüsteemi töökindlus. Näiteks oldi valmis piirama suurima elektritootmisseadme ja välisühenduse võimsust 350 megavatini.

Eestis puudutas see EstLink 2, mille võimsuse oli Elering valmis viima 350 megavati peale. Piirang oleks olnud vajalik selleks, et kui elektrijaam või välisühendus avarii tõttu seiskuks, suudetaks kaotatud energiakogus asendada olemasolevate reservidega Eestist ja Lätist. Eesti reserv tulnuks Kiisa varuelektrijaamast, mis andnuks 250 megavatti, Läti reserv aga 100 megavatti.

Ühendust Lätiga plaanis Elering Leedu katsetuse ajaks piirata Eesti-Läti suunal 640 megavati peale ning arvestati üksnes kahe otseühendusega riikide vahel. Nii Elering kui partnerid olid valmis vajadusel reageerima võimalikele muutustele elektrisüsteemi töös ning eralduskatsest hoiatati ka elektritootjaid.

Varem on Litgrid desünkroniseerimist läbi mänginud kahel korral. Esimene test tehti edukalt 2020. aastal ning teise katse tegi Leedu koos Poola põhivõrguettevõtte PSE-ga mullu läbi LitPol Linki, mida kasutatakse kõigi Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga.

Enne Mandri-Euroopa võrguga sünkroniseerimist tuleb kõigil Balti riikidel viia läbi ühine isoleeritud katse, mille käigus Eesti, Läti ja Leedu moodustavad energiasaare. Kui see on tehtud ja sünkroniseerimise tehnilised nõuded täidetud, saavad Balti riigid töötada samal sagedusel Mandri-Euroopa võrkudega.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: