Valitsuses rahandusministri asendajana Pentus-Rosimannuse kandidatuuri üles seadnud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on teiste ministrite asendamine rutiinne tegevus ning ettepanek asendamise ajal Pentus-Rosimannuse esitamine ette valmistada tuli peaminister Kaja Kallaselt.

"Peaminister tegi selle ettepaneku ja ütles, et koalitsioonis on nii kokku lepitud. Mina saan öelda, et siiani on olnud tava, et kandidaat, kelle esitame, on poliitiline kandidaat. Oluline ei ole see, kes selle ette valmistas, vaid kes otsustas. Valitsus tegi selle otsuse," ütles Kruuse.

"Mina sain ettevalmistatud dokumendid rahandusministeeriumist, et allkirjastada ja esitada need valitsusele. Korralduse andis peaministribüroo," ütles Kruuse.

Riigisekretär Taimar Peterkopi sõnul teavitas teda plaanist Pentus-Rosimannuse kandidatuur esitada peaminister. "Valitsuse reglement näeb ette, et kandidaadi esitamise teema toob valitsusse peaminister," ütles Peterkop. "Kuna sellel neljapäeval oli asendusministriks maaeluminister Urmas Kruuse, siis tema selle materjali esitas," sõnas ta.

"Mis puudutab selle lisamist päevakorda, siis selleks tegi ettepaneku peaminister," ütles Peterkop.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul võttis peaminister selle nädala alguses temaga ühendust ja uuris, kas ta saab osaleda istungil ja palus kujundada seisukoha kandidaadi suhtes. Holm oli sel ajal lähetuses ning osales kooselul sel ajal, kui pidi oma arvamust tutvustama.

"Selle neljapäeva [8. septembri] hommikul helistas mulle Urmas Kruuse, küsis seisukohta, mille ma kirjalikult umbes tund aega hiljem esitasin. Teades, et see tulla võib, olin ma selle ette valmistanud," sõnas ta.

Holm märkis, et avaldas oma seisukoha vaid kandidaadi pädevuse ja mitte kandidaadi valimise protsessi kohta.

Pentus-Rosimannuse sõnul ei olnud tema valitsuse otsuse juures ja ei oska seda lähemalt kommenteerida.

"Enda poolt saan lisada võib-olla seda, et minule andis peaminister selle nädala alguses, kuhu jäi ka 8. september, teada, et ta soovib esitada mind valitsusse kandidaadina otsustamiseks. Varasemalt oli rahandusministeerium saanud ülesande välja töötada ilma ühegi kandidaadi nimeta eelnõu, mis oli eelkõige aluseks peaministrile erinevate konsultatsioonide ja arutelude pidamisel," sõnas ta.

Samal nädalal edastas peaministribüroo rahandusministeeriumile juhise ja soovi, et vastav materjal esitataks valitsuse istungile.

Pentus-Rosimannus märkis, et andis peaministrile nõusoleku tema kandidatuuri esitamiseks 6. septembril. Samuti esitas ta oma elulookirjelduse.

"Nagu olen varasemalt avalikult öelnud, esitasin oma elulookirjelduse, aga ei osalenud ei selle materjali esitamisel valitsuse istungile, selles arutelus, mis valitsuses toimus ega ka otsustamises," ütles rahandusminister.

Nagu ka peaminister, rõhutas Pentus-Rosimannus, et kontrollikoja liikmekandidaadi esitamine on Eestis poliitiline otsus.

"Iseenesest kontrollikoja liikmekandidaat on tõepoolest meie poliitilises süsteemis üks positsioonidest, mille üle on alati pidanud läbirääkimisi erakonna esimehed, samamoodi oli see ka sel korral ja see protsess ei erinenud varasematest kordadest. Tegu oli poliitilise kokkuleppega, aga erinevus, mis tagantjärele silma torkab on see, et kui mõne muu positsiooni täitmisel ei peeta tavatuks seda, et kandidaat ka ise enda poolt hääletab," sõnas Pentus-Rosimannus.

"Pidasin otstarbekaks ja mõistlikuks, et ma ühelgi tasandil selles protsessis ei osale," ütles ta.

Peterkopi sõnul ei ole protsessis toimununud ei sisuliselt ega formaalselt toimingupiirangu rikkumist.

Komisjon läheb teemaga edasi

Komisjoni esimees Tõnis Mölder ütles pärast Pentus-Rosimannuse ärakuulamist, et paljud küsimused seoses tema kandidatuuri ülesseadmise protsessiga jäid lahtiseks.

"Saime komisjonis ülevaate protsessist, mille valitsusliikmed viisid läbi tema kandidaadiks nimetamisel. Me läheme selle teemaga edasi, sest väga palju kitsaskohti jäi õhku ehk ootame ära kindlasti peaministri seisukoha, kes seda protsessi eest vedas. Saime kinnitust, et tõesti nende dokumentide ettevalmistamine algas perioodil, kus Pentus-Rosimannnus oli minister ehk tema haldusalas tegeleti tema kontrollikoja kandidaadiks nimetamise ette valmistamisega," ütles Mölder.

Valitsuses toimus Pentus-Rosimannuse kandidatuuri üles seadmisel tavapäratu hääletus, kus Isamaa hääletas vastu, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid poolt.

Riigieelarve kontrollikomisjoni aseesimees Jaak Juske ütles, et tema hinnangul on õige, et parlament tegeleb parlamentaarse kontrolliga ja et Pentus-Rosimannuse valimisprotsess on tekitanud küsimusi. "Mulle tundus, et saime vastused, et siin ei ole olnud tegu seadusrikkumisega. Valitsusel oli see pädevus see otsus teha ja rahandusminister oli ennast sellest otsustusprotsessist taandanud," ütles Juske.

Pentus-Rosimannusel tuleb enne ametisse nimetamist anda vastuseid ka Euroopa Parlamendile.