"Praeguseks on selge, et Pentus-Rosimannuse kuulamine oktoobris kindlasti ei toimu," ütles europarlamendi Tallinna-esinduse kõneisik Kadi Herkül ERR-ile.

Pentus-Rosimannus ütles ERR-ile, et on oma vastused komisjonile juba esitanud. "Olen europarlamendi komisjonile vastused äsja ära saatnud. Küsimuste ankeet on kõikide riikide kandidaatidele ühesugune, seotud nii kandidaadi seniste kogemustega kui kontrollikoja töö spetsiifikaga," ütles minister. 

Pentus-Rosimannusele saadetud ankeet on standardne, 19 küsimusega püütakse saada ülevaade tema varasemast karjäärist ja pädevusest ning palutakse kinnitust tema sõltumatuse kohta.

Ankeedi viimane küsimus on, kas ta võtab oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda tema nimetamist kontrollikoja liikmeks. See on oluline, kuna Euroopa Liidu reeglite kohaselt on parlamendil kontrollikoja liikme isiku suhtes ainult konsultatiivne roll, liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu võib kandidaadi paika panna ka ilma parlamendi nõusolekuta. Kui kandidaat pärast parlamendi negatiivset otsust taganeb, ei saa ka nõukogu teda ametisse panna.

Pentus-Rosimannus ei paljastanud ERR-ile, kuidas ta sellele küsimusele vastas.

"Vastused peaksid minu teada avalikud olema pärast europarlamendi komisjoni ees täiendavatele küsimustele vastamist," lisas kandidaat.

Kuulamise aeg pole selgunud

Parlamendi eelarvekontrolli komisjoni novembri tööplaan ei ole veel kinnitatud. Kandidaadi kuulamine komisjonis tugineb selleks määratud raportööri koostatud hinnangul, millele saavad komisjoni liikmed istungil kandidaadilt suuliselt juurde küsida. Kuulamise järel hääletab komisjon kandidaadi sobivuse üle ning saadab oma hinnangu Euroopa Parlamendi täiskogule, mis peab samuti hääletusel oma otsuse tegema.

"Võtan kuulamiseks ettevalmistust tõsiselt, alusmaterjal selleks on väga mahukas. Praegu on mu põhitähelepanu [küll] koondunud küll Eesti inimeste jaoks olulisi otsuseid sisaldava 2023. aasta riigieelarve menetlemisele parlamendis," ütles Pentus-Rosimannus.

Tarand prognoosib Pentus-Rosimannuse läbiminekut

Euroopa Parlamendi kahe eelmise koosseisu liige Indrek Tarand, kes oli aastatel 2016-2019 ka eelarvekontrolli komisjoni liige ning kontrollikoja liikmekandidaatide püsiraportöör, ütles, et küllap komisjon Eesti kandidaadi ka heaks kiidab.

"Parteilastel ei teki teiste parteilastega probleeme, sest nad mõistavad, et neil läheb teineteist ka tulevikus vaja. Suure tõenäosusega saavutavad suured parteid omavahel konsensuse ning mingit vapustust oodata ei ole," rääkis Tarand ERR-ile.

Pentus-Rosimannuse partei Reformierakond kuulub europarlamendi suuruselt kolmandasse, liberaalide poliitilisse gruppi, mis üldjuhul teeb kahe suurima - Euroopa Rahvapartei (EPP) ja sotsiaaldemokraatide (SD) fraktsiooniga koostööd.

Siiski võivad teiste fraktsioonide saadikud teha oma küsimustega kandidaadi elu komisjoni kuulamisel ebamugavaks ning kui Eestil praegu ka ei ole selles komisjonis ühtegi oma saadikut, võivad Riho Terras (EPP), Marina Kaljurand ja Sven Mikser (SD) või ka Jaak Madison Identiteedi ja demokraatia saadikurühmast anda ideid oma fraktsioonikaaslastele, kes komisjoni kuuluvad ja Pentus-Rosimannusele küsimusi saavad esitada.

Kandidaadile negatiivse hinnangu andmine komisjonis oleks siiski üsna erakordne ja eeldaks tema täielikku ebasobivust. Küll aga võidakse kandidaat panna ootele, mis tähendab, et komisjon ei saada teda plenaaristungile hääletusele, mis takistaks ka tema kinnitamist nõukogus.

Kontrollikoja praegune eestlasest liige on Isamaa poliitik Juhan Parts, kelle ametiaeg lõppeb selle aastaga. Pentus-Rosimannuse (Reformierakond) kandidaadiks esitamine on Eestis põhjustanud teravat poleemikat.

ERR lisab ka Pentus-Rosimannusele saadetud küsimustiku.