"Inimesed lihtsalt ei suuda elektriarveid maksta. Ma rääkisin eelmisel nädalal naisega, kelle elekter lülitati Minneapolise linnas välja. Ta arve oli kerkinud 3000 dollarini," rääkis Bloombergi uudiste energiaanalüütik Will Wade.

Olukorra on muutnud veelgi keerulisemaks erakordselt kuumad ilmad, sest pidevalt töötavad konditsioneerid kasvatavad majapidamiste energiatarbimist.

"Mu lapstele teeb kuumus liiga. Kui konditsioneer ei tööta või nad on kuuma ilmaga liiga kaua õues, siis nad jäävad väga haigeks," sõnas Virginia elanik Christina Keim.

Christina Keimi elektriettevõte tuli talle laste terviseprobleemide tõttu vastu ja pakkus maksepausi. Sarnaseid leevendusi on teinud ka maagaasiettevõtted, kelle hinnad on aastaga kasvanud 33 protsenti.

"Tundub, et kõik hinnad kahe- ja kolmekordistuvad, nii et arvan, et kõik, kes on siin, vajavad abi. Tänan jumalat, et kõik saavad natukenegi lisaabi," rääkis Atmose maagaasiettevõttest abi saanud Deadreal Luchion.

"On ka erinevaid osariikide- ja föderaalprogramme. Valitsus üritab suurendada abi, mida tänavu pakutakse, aga see on piiratud ressurss. Kui see saab otsa, siis seisame endiselt silmitsi probleemiga, et elekter on vähemalt 15 protsenti kallim, kui see oli eelmisel aastal," kommenteeris Wade. Samas ei usu Wade, et ameeriklasi ootab talvel ees samasugune energiakriis nagu eurooplasi, sest koduse varustuskindluse säilitamiseks on piisavalt reserve.

"Maailmas on endiselt energiapuudus ja see kasvatab hindu. USA-s on praegu hinnaprobleem. Me oleme mures hinna pärast, aga Euroopas ja Aasias muretsetakse, et neil lõpeb otsa elektri tootmiseks vajalik kütus," ütles ta.

Kulud endiselt kasvavad

Viimaste kuude andmete järgi on inflatsioon USA-s veidi pidurdunud ja seda peamiselt tänu bensiinihinna langusele. CBS-i uudiste majandusanalüütiku Jill Schlesingeri sõnul on muud kulud aga endiselt kasvanud, sealhulgas toidu- ja eluasemehinnad.

"Eluaseme üüri- ja ostuhinnad on märkimisväärselt kasvanud. Kui vaadata eluasemete hindu, siis need kasvasid nii kuu kui ka aasta lõikes. Eluaseme aastane hinnatõus oli suurim alates 1979. aastast," sõnas Schlesinger.

Seetõttu on Schlesingeri hinnangul äärmiselt tõenäoline, et föderaalreserv tõstab sellel nädalal intressimäärasid taaskord 0,75 protsendi võrra.

"See oleks kolmas taoline tõus järjest ja me pole näinud sellist föderaalreservi agressiivset tegutsemist 1980. aastatest saati, kui ametis oli Paul Volcker. Põhjus on selge: föderaalreserv on rohkem mures hindade kui tööturu pärast. Kui tööturg on tugev, nagu meil, ja hinnad tõusevad, siis see annab föderaalreservile võimaluse võidelda inflatsiooniga, isegi kui see pidurdab veidi inimeste palkamist," rääkis Schlesinger.

Kongress võttis hiljuti vastu inflatsiooni vähendamise eelnõu, mis on põhimõtteliselt president Joe Bideni majandusplaani kärbitud variant. Sellega lubatakse muuhulgas vähendada retseptiravimite hindu ja pakutakse maksusoodustusi eraisikutele ja ettevõtetele, kes investeerivad taastuvenergiasse. Analüütikute hinnangul on probleemiks aga see, et inimesed ei pääse osadele hüvedele ligi veel mitu aastat.

"Paljud majandusteadlased ütlevad, et üldiselt mõjutab see eelnõu inflatsiooni väga vähe. Sellel on mingisugune mõju järgmise kolme, viie või isegi rohkema aasta pärast," märkis ABC uudiste majandustoimetaja Alexis Christoforous.