New Yorgi kõige tihedamalt asustatud linnaosa on Manhattan. Möödunud aasta augustis oli sealne keskmine üür 4094, nüüd aga 5246 dollarit.

Gerri Weinberger on sunnitud kolima, sest tema üürihind kasvas pea 700 dollarit. "Ma eeldasin, et üüri tõstetakse, aga mitte nii palju," tõdes ta.

Koroonaviiruse leviku alguses lahkus New Yorgist umbes 300 000 inimest. Olukord oli nii halb, et paljud üürileandjad pakkusid elanike hoidmiseks kuudepikkust maksepuhkust.

"Koroonaviiruse leviku ajal ennustati, et linn sureb välja, sest inimesed ei taha enam siin olla. Oleme tegelikult näinud vastupidist. Inimesed tulid tagasi ja seetõttu kasvasid üürihinnad märkimisväärselt," selgitas Furmani keskuse juht Matthew Murphy.

Ühelt poolt üritavad üürileandjad teha tagasi pandeemiaaegseid kaotusi. Teiselt poolt survestab turgu üleüldine hinnatõus.

Eluasemekriis on aga kaane all podisenud juba aastakümneid. Pool sajandit tagasi hoiatasid planeerijad, et New York võib muutuda 55 miljoni elanikuga hiigellinnaks. Selle vältimiseks kehtestati 1961. aastal maakasutusreeglid, millega piirati hoonete suurust ja nende elanike arvu.

"Me ei ehita piisavalt maju, mis arvestaksid nende inimeste vajadustega, kes soovivad siin elada. Kõige rohkem kannatavad inimesed, kes elavad hooldamata hoonetes ja kelle sissetulek on nii väike, et üürihinna kasv pole neile taskukohane," selgitas eluasemekampaania Housing Justice for All juht Cea Weaver.

Elanike arvu kasvuga toimetulekuks oleks New Yorgis vaja järgmise kümne aasta jooksul ehitada 560 000 korterit. Seadusmuudatused ja uued projektid on aga mitmel pool takerdunud poliitiliste erimeelsuste või kohalike vastuseisu tõttu.

Samal ajal kulutab kolmandik New Yorgi elanikest üürile umbes poole palgast.

"Kui elatakse palgapäevast palgapäevani, siis ollakse ühe pereprobleemi, haiguse või kriisi kaugusel minu naabertelgist," sõnas New Yorgi kodutu Cynthia Vee.