Laura Codruta Kövesi on raudse käe ja raudsete närvidega daam, nagu Euroopa Liidu esimesele peaprokurörile kohane.

Tema kuulsus korruptsiooni kindlakäelise väljajuurijana algas juba tema kodumaal Rumeenias, kus ta oli riigi noorim peaprokurör, ühtlasi esimene naine sellel ametikohal. 2018. aastal pani aga tollane Rumeenia justiitsminister Tudorel Toader ette Kövesi peaprokuröri kohalt tagandada, mis põhiseaduskohtu otsusega ka juhtus, ehkki president Klaus Iohannis oli sellele vastu.

Üle kogu Euroopa on ajakirjanduses avaldatud arvamust, et Kövesile sai saatuslikuks tema järjekindel tegevus korruptsiooni väljajuurimisel Rumeenias.

"Ma lihtsalt tegin oma tööd prokurörina. Minu peamine töö prokurörina ja peaprokurörina korruptsioonivastase võitluse peadirektoraadis oli uurida korruptsiooni kõrgel tasemel. Seda ma tegin, koos oma kolleegidega," sõnas Kövesi.

"Mul oli palju muret, mind ähvardati palju isiklikult. Oli olemas koguni firma, millele maksti üle miljoni dollari, et nad mind ja minu perekonda ähvardaks ning taga kiusaks, aga me oleme prokurörid, me peame võtma sellise riski ja edasi elama," ütles Kövesi.

Euroopa Prokuratuur ei uuri igasuguseid kuritegusid, vaid ainult neid, mis on seotud Euroopa Liidult saadud raha väärkasutamisega või käibemaksupettusega. Sellest hoolimata on asutuse töötajail käed-jalad tööd täis, sest pea igas Euroopa Liidu riigis, mis Euroopa peaprokuröri haldusalasse kuulub, on käimas mõni juurdlus, mõnes riigis koguni palju juurdlusi, näiteks Bulgaarias tervelt 98.

Peaprokuröri sõnul ei tähenda see, nagu oleks terve Euroopa üdini korrumpeerunud. "Ei ole sellist riiki, kus poleks korruptsiooni ega riiki, mis oleks puhas mistahes liiki kuritegevusest," ütles Kövesi. "Ei saa öelda, et kui ühes riigis on käimas sada juurdlust, siis see riik on korrumpeerunum kui teised. Ehk on seal kuritegude avastamine paremal järjel, ehk on neil pühendunud politseiüksus, mis avastab kuritegusid ja uurib neid koos prokuratuuriga, ehk on seal riigivõim rohkem teadlik sellest fenomenist ja nad pühendavad kõik jõuvarud, et avastada ja uurida selliseid kuritegusid," rääkis Kövesi.

Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on prokuratuuriga ühinenud ainult 22, sealhulgas Eesti. Laura Kövesile meeldiks, kui kaasatud oleks kõik liikmesriigid, kuid selle üle otsustada saavad vaid konkreetsete riikide poliitikud. Muuhulgas pole ühinenud Poola ja Ungari, kus pidevalt Euroopa Liidu raha kasutamisega probleeme. See ei tähenda, nagu võiks Poola ja Ungari teha Euroopa Liidu rahaga, mis pähe tuleb.

"See on peamiselt Euroopa Komisjoni ja teiste EL institutsioonide probleem. Meie, kui EL Prokuratuur peame neid pettusi uurima. Kui me saame võtta ühendust Ungari ja Poolaga, siis me seda ka teeme," ütles Kövesi.

Peamiselt kulutatakse Euroopa Liidu raha vääralt kõikvõimalikeks põllumajandustoetusteks, kuid seda on ette tulnud ka taristute rajamises ja mujal ehituses, samuti tervishoiusüsteemis. Euroopa Liidu raha kuritarvitamise juhtumeid on käibemaksupettustega võrreldes aga hoopiski vähe. Just käibemaksupettuste uurimine võtab enamiku Euroopa Prokuratuuri tööajast.

"Igal aastal kaotab Euroopa 60 miljardit eurot käibemaksupettustena. Nüüd on Euroopa Prokuratuur parim vahend, parimas positsioonis, tuvastamaks piiriülest kuritegevust, sealhulgas käibemaksupettusi," märkis Kövesi. "Ühel juhtumil tegime me kindlaks, et juhtumiga seotud kuritegevus oli laienenud 22 liikmesriiki, praktiliselt kõikidesse liikmesriikidesse. Rohkem kui 4000 firmat oli juhtumiga seotud, tegutsesid omavahel väga hästi seotud kuritegelikud rühmitused. Selliseid juhtumeid me siis uurimegi," rääkis ta.

Euroopa Prokuratuuri tee on katsumusi ja komistuskive täis, sest sellist organisatsiooni pole varem eksisteerinud, mistõttu tuleb katse-eksituse meetodil välja töötada parimad koostööviisid liikmesriikide prokuratuuride ja uurimisorganitega. Laura Kövesi pole tuleviku suhtes ei pessimistlik ega ka ülemäära optimistlik, vaid leiab, et Euroopa Prokuratuur peab lihtsalt tegema oma tööd, küll selle käigus ka sobivaimad tegutsemisviisid paika loksuvad.