Kliimaseadust hakati koostama 2023. aasta sügisel. Eelmisel nädalal kiitis valitsus selle heaks ja saatis riigikokku. Seaduse ettevalmistamiseks tegi ministeerium kaasamisseminare, töörühmade kohtumisi, tellis mõjuanalüüse ja arvutusi.

"Kõikide nende tegevuste peale on kulunud kolme aasta jooksul 374 373 eurot ja seda koos kõikide maksude, sealhulgas käibemaksuga," ütles kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.

Kõige rohkem kulus raha mõjuhinnangutele, näiteks kasvuhoonegaaside heite vähendamise analüüs eri meetmete puhul maksis 110 000 eurot. Lisaks hinnati meetmete sotsiaalmajanduslikke mõjusid, sellele kulus kümneid tuhandeid eurosid.

"Kuna kliimakindla majanduse seaduse koostamise ajal käisid koos kümme töörühma, kellest igaüks kohtus vähemalt kaks kuni kolm korda, siis olid teatavad kulud ka seotud kaasamiste läbiviimisega," selgitas Remmelgas.

Töörühmade kohtumistele kulus 36 000 eurot, kliimanõukogu ekspertide tasud olid kokku ligi 43 000 eurot ning seminaride ja kaasamisürituste korraldamine nõudis ligi 57 000 eurot.

Asjatuid kulusid seaduse ettevalmisteks Remmelga sõnul ei tehtud. Isegi kui kõik nüansid seadusesse ei jõudnud, olid kõikides aruteludes läbi käinud teemad vajalikud.

"Nii laiapindse seaduse koostamisel oligi vaja kõik aspektid väga detailideni läbi rääkida ja ka läbi arvutada. Ka need meetmed, mis mõjuhinnangutest läbi käisid, mille kasvuhoonegaaside heide läbi arvutati, ja see, et nad hiljem ei pruukinud jõuda kõik näiteks teekaartidesse (tegevuskavadesse–toim) või seaduseesmärkide arvutustesse sisse, siis see teadmine, mis on meetmete mõju, kas need on kõige asjakohasemad tegevused, et iga see analüüs aitas neid kilde ja pusletükke kokku panna," rääkis Remmelgas.

Remmelga hinnangul ei saa kliimaseaduse ettevalmistamisele kulunud summasid  hästi võrrelda teiste seadustega, sest enamasti tuleb seadustes muuta mõningaid sätteid, mis ei vaja põhjalikke lisaanalüüse.

"Kliimakindla majanduse seaduse puhul oli tegemist ju täiesti uue seaduse loomisega, kus tuli kogu info algusest peale kokku koondada, protsess üles ehitada, erinevaid osapooli kaasata. Ta oma mastaabilt on kindlasti suurem kui enamiku teiste seaduste loomisi," lausus Remmelgas.

Eelpool nimetatud kulutuste hulka ei ole arvestatud ametnike tööaega. Ühest küljest oleks seda väga keeruline kokku lüüa, teisalt on tehtud tööd kasutanud eksperdid Euroopa Liiduga läbirääkimistel, kus see on olnud väga väärtuslik materjal, märkis Remmelgas.

"Kui siin just hiljaaegu Euroopa Liidu tasandil 2040. aasta Euroopa Liidu üleses kliimaeesmärgis kokku sai lepitud, siis Eesti oli läbirääkimistel väga heas positsioonis just tänu sellele sisulisele tööle, mis me siseriiklikult olime teinud. Euroopa Liidu kliimamäärus on väga Eesti seisukohtade nägu. Ka järgnevates protsessides neid analüüse ja arvutusi kliimaministeeriumi eksperdid saavad hästi ära kasutada."

Eksperdid on kliimaseadust kritiseerinud. Avaliku halduse ekspert Külli Taro ütles esmaspäeval Vikerraadios, et seda ei saa nimetada seaduseks, sest seal on vähe õigusnorme, mis paneksid kodanikele selgeid õigusi ja kohustusi. Need paragrahvid, mis sisaldavad õigusnorme, jäävad aga tema hinnangul liialt üldsõnaliseks.

Vandeadvokaat Allar Jõks märkis eelmisel nädalal samas, et kliimaseaduse eelnõust ei selgu, mida ettevõtjatelt oodatakse ning seetõttu võtab see neilt investeerimiskindluse.