Oleme "Taustajuttudes" Kesk-Euroopat ka varem käsitlenud, sellest küljest, et sealsed poliitikud püüavad kiivalt teha vahet Kesk-Euroopa ja Ida-Euroopa vahel. Jutus "Euroopa kahest poolest" oli viide ka 1915. aastal ilmunud Saksa liberaali Friedrich Naumanni raamatule regioonist. Tuleme selle üllitise juurde korraks tagasi, sest seal kirja pandu lisab tausta tänapäevastele suhtumistele.

Friedrich Naumann oli poliitiliselt liberaal, kuid samal ajal ka imperialist. Aastal 1915 oli Esimese maailmasõja saatus veel lahtine ja Naumann arvas seda lõppevat taas mingi rahukonverentsiga. Läks küll teisiti, kuid see selleks. Tema mõte liikus Kesk-Euroopas Saksamaa ja Austria-Ungari impeeriumi liidu loomise suunas. Seda piirkonda arvas ta muide ulatuvat Põhja- ja Balti merest Alpideni, Aadria mereni ja Doonau tasandiku lõunaservani. Mingeid väikeriike tema vaimusilm seal ette ei näinud.

Naumann oli üldse seisukohal, et väikesed ega isegi mõõdukalt suured riigid ei saa maailmas mingit rolli etendama. Tähendust omavad vaid väga suured riigid. Kõik väikene pudi-padi peab leppima sellega, et püüda suurte tülisid ära kasutades endile soojem paik leida. Ehk suveräänsus maailmas olla keskendunud väga vähestesse kohtadesse. Sama seisukohta väljendavad tänapäeval ka Venemaa ja Hiina, võib-olla mõtlevad sellele omaette ka mõned teised suurriigid.

Sellega olid Kesk-Euroopa väikerahvad, kelle hulka Naumann ilmselt luges ka näiteks Poola, paika pandud. Tegelikult oli Naumannil kahtlusi ka Ungari suhtes, kuid ta leidis selle siiski vajaliku olevat liidus Austriaga, kuna Ungari aladel asus mitmeid slaavi rahvaid.

Üldiselt leidis Naumann, et Austria ja Ungari alade slaavlased, ehk siis tšehhid, slovakid, sloveenlased, dalmaatslased nagu ka Ungari rumeenlased, ei oota mingit kasu tulevasest Saksamaaga vennastumisest. Enamus neist lugevat sakslasi tegelikult vaenlasteks. Kuid venelased meeldivad neile veelgi vähem ja tulemuseks oli eelistus elada Austria-Ungari impeeriumi alamatena.

Ungari osatähtsus võrreldes muude Kesk-Euroopa rahvastega võib tollest ajast anda järelkaja ka tänapäeva Ungari režiimile, mis loeb end justkui paremaks ja tähtsamaks. Friedrich Naumanni puhul tasub aga veelkord toonitada, et tema siht oli saksakeelse liidu loomine Kesk- või Vahe-Euroopa aladel. Ühiskeel olnuks saksa keel, kuid mööndustega muudele keeltele.

Kuna Saksamaa liitu Austria-Ungariga pooldas ka Otto von Bismarck, siis pidas Naumann just teda Kesk-Euroopale aluse panijaks. Paraku lõppes ilmasõda teisiti, kui aastal 1915 paistis, ja kaardile tekkis riburada erinevaid väikeriike.

Teine ilmasõda ja selle tulemused on meil hästi teada ja selle jätan kõrvale. Uus kvalitatiivne muudatus toimus Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Kuid juba enne selle teostumist jõudis Kesk-Euroopa teema läänemaailma teadvusesse.

Kordame üle, et sellele aitas kaasa tšehhi päritolu kirjanik ja mõtleja Milan Kundera oma kirjutisega "Kesk-Euroopa tragöödia", mis ilmus 1984. aastal inglise keeles, kuid aasta varem prantsuse keeles. See oli tugev manifest, mis kinnitas, et Kesk-Euroopa on alati olnud läänelik, ratsionaalne, humanistlik, demokraatlik, skeptiline ja salliv. Kesk-Euroopa kõrval olla aga ülejäänut regioonist hõlmav Ida-Euroopa, mis oli aga Vene või puhuti Saksa mõju all. Kundera jaoks oli Kesk-Euroopa vaata et läänelikum kui lääs ise…

Pärast 1989. aastat asusid regiooni riigid demokraatia teele, välja arvatud ehk Slovakkia, kus mõnda aega valitses autoritaarne võim. Kuid 1998. aastal kehtestati sealgi demokraatia. Edasi hakkas asi kobamisi arenema.

Viimastel aastatel on vähemalt kaks riiki – Poola ja Ungari – hakanud demokraatia vallas teatavat vähikäiku tegema. Ja tasub märkida, et mõlemad on kunagised suurriigid. Poola puhul jääb suurriigi ajastu küll kaugemale minevikku, kuid on rahva mälus täiesti olemas. Ka näiteks Leedu puhul on aeg-ajalt tunda omaaegse suurriigi kaotuse järgseid fantoomvalusid.

Kui Ungariga piirduda, siis oli seal Euroopa Liidu liikmeks saamisele algul suur toetus. Kuid liikmelisuse väärtuspõhised aspektid hakkasid aurustuma ja avalikus ruumis hakkasid üha enam domineerima puhtalt kasulikkusele suunatud seisukohad. Nagu Victor Orbán märkis, olla Ungari kuulumine Euroopa Liitu puhtalt mõistuseabielu. Ehk kuni sealt raha saab, võib sinna ka kuuluda.

Mingil määral sarnaseid seisukohti on väljendatud ka Poolas, kuid vahest mitte nii häälekalt. Igal juhul olid Poola ja Ungari oma vastasseisus Brüsselile mitmeid aastaid liitlased.

Pilt hakkas muutuma täieulatusliku sõja algusega Ukrainas. Ungari sättis end Kremli-meelsele liinile ja suurendas veelgi sõltuvust Venemaa gaasist, laiendas koostööd Rosatomiga tuumageneraatorite ehitamiseks, keelas sõjalise transiidi Ukrainale läbi oma territooriumi ja kuulutas, et see sõda pole ungarlaste asi.

Poola tõmbas selle peale liitlasstepsli välja ja näiteks Višegradi Nelikust näikse praegu olevat järele jäänud Poola, Slovakkia ja Tšehhi kolmnurk. Selles regioonis on üldse palju erinevaid kooslusi. On veel Slavkovi kolmnurk, kuhu kuuluvad Austria, Tšehhi ja Slovakkia. Lisaks C5 ehk Kesk-viisik, Bukaresti 9, Kolme Mere Algatus, Varna Nelik ja mine tea mis veel.

Ungari aga jätkab idakurssi, mis algas aastaid tagasi. 2014. aastal peetud kõnes, milles Orban esitas illiberaalse riigi kontseptsiooni, luges ta Venemaa koos Hiina, Türgi ja mõne muu riigiga Ungari arengu eeskujudeks.

Ukrainaga on Ungaril võimalikke probleeme mitmeid. Lääne-Ukrainas, Taga-Karpaatias, elab umbes 150 000 ungarlast, kes on halvasti integreeritud, ei räägi valdavalt ukraina keelt ja kellest paljud võivad olla võtnud Ungari kodakondsuse, mida Orbán naaberriikides lahkelt jagab.

Muide, Budapest on viimastel aastatel tegelenud naaberriikides aktiivselt ka ajaloolise kinnisvara kokkuostmisega. Võimalik, et Orbáni vaimusilmas on ehk Putini eeskuju järgimine ka nii-öelda ajalooliste alade tagasivõtmise plaanis?

Ja et Ungari ei jääks meie jutus üksinda, märgime ära, et Moskva õhutab meeleolusid ka Tšehhis ja mujalgi regioonis.

Viited lugemishuvilistele​

• Friedrich Naumann "Central Europe" - saksa keeles 1915, inglise keeles 1916
• Does Central Europe Exist? | Timothy Garton Ash | The New York Review of Books (nybooks.com)
• Defining European Order | RealClearWorld
• Behind the U.S. Right's Fascination With Viktor Orbán - The Atlantic
• Shifting the Wall Further East. Kundera's Tragedy of 'Central Europe' Three Decades Later - Aspen Institute Central Europe
• New Report: A European success story? Central Europe from democratic revolutions to EU accession and beyond - New Eastern Europe - A bimonthly news magazine dedicated to Central and Eastern European affairs
• V4 no more? Time for a Polish-Czech-Slovak triangle | Notes From Poland
• A Hungarian Pro-Moscow Course? - Aspen Institute Central Europe