Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit aastases võrdluses eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete, puittoodete ja metalltoodete tootmises.

"Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 18,6 protsenti, sealhulgas toiduainete tootmises 24,8 protsenti", lisas Šokman.

Võrreldes juuliga mõjutas indeksit enim hinnatõus elektrienergiaga varustamises ja piimatoodete tootmises. Samuti mõjutas indeksit vähemal määral hinnatõus ehitusmaterjalide ning muude seadmete tootmises ja hinnalangus kütteõlide, keemia- ning metalltoodete tootmises.

Ekspordihinnaindeks kasvas augustis võrreldes juuliga 0,5 protsenti. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning farmaatsia- ja ravimpreparaatidel. Kõige rohkem langesid hinnad naftasaadustel, kemikaalidel ja keemiatoodetel ning rõivastel. Võrreldes 2021. aasta augustiga suurenes ekspordihinnaindeks 26,1 protsenti.

Impordihinnaindeks kasvas augustis võrreldes eelneva kuuga 1,5 protsenti. Enim tõusid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning tööstuslikel masinatel ja seadmetel. Hinnad langesid enim naftasaadustel, kemikaalidel ja keemiatoodetel ning puittoodetel. Võrreldes 2021. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 29,4 protsenti.