Fotod: Tallinnas meenutab "Pisarate paat" 1944. aasta suurpõgenemist

21. septembril möödub 78 aastat suurest põgenemisest ning Tallinnas Vabaduse väljakul on selle päeva meenutuseks installatsioon "Pisarate paat".

1944. aasta hilissuvel ja sügisel põgenes Eestist teise maailmasõja pöördelisel hetkel sissetungiva Punaarmee eest 75 000 kuni 80 000 inimest, Balti riikidest kokku ligi 300 000 inimest.

Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks, kuna paljud läksid väikeste paatidega üle tormise mere Rootsi ja Soome. Seetõttu kutsuti põgenenuid ka paadipõgenikeks.

Tallinnas, Vabaduse väljakul on seekord üles seatud sümboolselt üksik puupaat, mis on täitunud "paadipõgenike pisaratega". See paat võib olla teel Soome, Rootsi või Saksamaale.

Põgenemisteekond oli ohtlik, sest käis sõjategevus, ent Nõukogude Liidu terrori eest pääsemise nimel olid inimesed valmis enda ja oma perekonna elu kaalule panema. Enamik paate oli ohtlikult ülekoormatud. Sageli jäi merel mootor seisma ja torm võis paadi vastu kaljusid puruks peksta. Kui palju paate pärale ei jõudnud ja merel kadunuks jäi, on praegu võimatu öelda.

Soome põgenes hinnanguliselt 7000 kuni 9000 eestlast, kust liiguti edasi neutraalsesse Rootsi, kartes tagasisaatmist Punaarmee okupeeritud Eestisse. Rootsi jõudis 27 000 kuni 29 000 eestlast, kes olid peamiselt pärit Lääne-Eestist ja saartelt. 1944. aasta hilissuvel ja sügisel jõudis sinna Eestist üle 600 laeva ja paadi. Saksamaale evakueerus erinevatel andmetel 42 000 kuni 45 000 eestlast, kuid mindi ka piki rannikut või mööda raudteed läbi Läti ja Leedu.

Eestist olid sunnitud lahkuma nii Eesti vabariigi aegsed kultuuriinimesed, poliitikud, tervishoiutöötajad ning põllumajandus- ja haridustegelased, kuid pooled põgenejatest olid põllumehed, kalurid või töölised. Suur arv oli ka võõrsile jäänud noori, kes saavutasid võõrsil hea positsiooni. Oma uutes asukohamaades moodustasid eestlased erinevaid Välis-Eesti organisatsioone, mis tegelesid eesti kultuuri säilitamise ja koostöös läände jäänud Eesti diplomaatidega omariikluse taastamise eest võitlemisega.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: Inimõiguste Instituut

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: