Oluline 22. septembril kell 22.32:

- Medvedev: tuumarelvi võib kasutada ka värskelt annekteeritud alade kaitseks;

- Ukraina sai Venemaalt tagasi Mariupoli kaitsjad;

- Rahvusvaheline aatomiagentuur kavandab Ukrainasse uut visiiti;

- Türgi mõistis hukka Vene libareferendumid okupeeritud aladel;

- USA: Venemaa on sunnitud tegema naftale tohutut allahindlust;

- Borrell: Euroopa Liit valmistab ette uusi sanktsioone Venemaa vastu;

- Zelenski tahab Venemaa agressiooni menetlemiseks ÜRO juurde eritribunali;

- Põhja-Korea eitab Venemaale relvastuse ja laskemoona tarnimist;

- Briti luure: sundmobiliseeritud üksused ei pruugi olla võitlusvõimelised mitmeid kuid;

- ISW: Vene reservistide tase on madal, kuna Venemaa ei korralda reservõppekogunemisi;

- Kiiev: Donetski separatistid kavatsevad kaasata teismelisi Venemaaga liitumise referendumile;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit ja hävitati 28 jalaväe lahingumasinat.

Kiiev: Donetski separatistid kavatsevad kaasata teismelisi Venemaaga liitumise referendumile

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et Kremli-meelsed Donetski separatistid tahavad kaasata 13-17 aastaseid lapsi, kes osaleksid pseudoreferendumitel, vahendas The Kyiv Independent. 

"Alaealised saavad hääletada, kui valimisjaoskondades on kaasas nende vanemad või eestkostjad. Nii üritavad okupandid kunstlikult suurendada valimisaktiivsust," teatas SBU. 

Blinken mõistis hukka Kremli tuumaähvardused

USA välisminister Antony Blinken ütles ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel, et iga nõukogu liige peab saatma selge sõnumi, et Venemaa peab viivitamatult lõpetama oma hoolimatud tuumaähvardused, vahendas Deutsche Welle. 

Blinken süüdistas Venemaad sõjakuritegude toimepanemises. Venemaa välisminister Sergei Lavrov lükkas Blinkeni süüdistused tagasi. Lavrov kordas oma vana juttu ja süüdistas hoopis Ukrainat rahvusvahelise õiguse rikkumises. 

USA: Venemaa on sunnitud tegema naftale tohutut allahindlust

Lääneriikide kehtestatud hinnalagi Vene naftale on juba mõjumas, ütles neljapäeval USA rahandusminister Janet Yellen.

Yellen lisas, et seetõttu on Venemaa sunnitud uute turgude otsingul tegema Hiinale ja Indiale tohutuid allahindlusi.

Detsembris peaks Euroopa Liidu riigid peatama suure osa Venemaa nafta tarnetest, praegu on selleks koguseks kolm miljonit barrelit päevas. See tähendab, et Venemaal tekib oma nafta allahindamiseks veel suurem surve, märkis Yellen.

Medvedev: tuumarelvi võib kasutada ka värskelt annekteeritud alade kaitseks

Venemaa endise peaministri Dmitri Medvedevi sõnul võib Venemaa kasutada oma strateegilist tuumaarsenali värskelt Ukraina käest annekteeritud alade kaitseks.

Medvedev on praegu Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees ning ta on viimastel kuudel korduvalt esinenud sõjakate seisukohtadega.

Mitmete analüütikute sõnul oleks tuumarelvade kasutamine ükskõik millisel viisil eskalatsioon, millele järgneks lääneriikide vastusamm.

Samuti on kahtluse alla seatud tuumarelva praktiline toime Ukraina lahingutandril, kuna sõdurid ja tehnika ei ole rindel tihedalt koos ning Ukraina üksused suudavad erinevalt Vene üksustest vajadusel autonoomselt otsuseid vastu võtta.

Ühendkuningriigi värske peaminister Liz Truss kinnitas neljapäeval, et Venemaa tuumašantaaž ei tööta ning tegu on meeleheitliku sammuga, vahendab The Guardian.

Venemaa rünnakute tõttu hukkus Zaporižžja ja Nikopoli linnades kummaski üks inimene

Vene väed tulistasid Zaporižžja linna pihta üheksa raketti kahjustades oblasti kuberneri Oleksandr Staruhhi sõnul elumaju ja taristut. Kuberneri sõnul hukkus rünnakus üks inimene.

Dnipropetrovski oblasti kuberneri Valentõn Reznišenko sõnul tulistasid Vene väed Nikopoli Grad mitmikraketiheitjast. Linnas sai kahjustada 17 elamut ja hukkus üks meest.

Samuti teatas Harkivi linnapeal Ihor Terehhov rünnakust linnale, kuid ükski elamu viga ei saanud.

Ukraina sai Venemaalt tagasi Mariupoli kaitsjad

Ukraina ja Venemaa vahetasid omavahel ligi 300 sõjavangi. Tegu on suurima sõjavangide vahetusega alates täieulatusliku sõja alustamisest Venemaa poolt veebruaris.

Vangidevahetuse käigus vabastati ka Ukraina vägede koosseisus võidelnud 10 välismaalast ja Mariupoli kaitsjad.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul vahendasid vangidevahetust Türgi ja Saudi Araabia.

Ukraina saab tagasi 215 ukrainlasest sõjavangi, kellest enamus võeti vangi Mariupoli langemise käigus.

Ukraina andis nende eest Venemaale 55 sõjavangi, sh venemeelse Ukraina poliitiku Viktor Medvedtšuki, kel on Vene presidendi Vladimir Putiniga lähedased sidemed.

Zelenski tänas Türgit abi eest ning kinnitas, et viis Ukraina Azovi polgu komandöri püsivad sõja lõpuni Türgis.

10 Vene vägede käes olnud välismaalast lennutati Saudi Araabiasse, kes vahendas ka nende vabastamise kokkulepet.

Pariis: Prantsusmaa jätkab Ukrainale relvade tarnimist

Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu ütles neljapäeval, et riik jätkab Ukrainale relvade saatmist ja sõjalise väljaõppe pakkumist, vahendas The Guardian. 

Lecornu sõnul vajab Prantsusmaa koostööd NATO raames, et jätkata Kiievi toetamist. Lecornu kohtus neljapäeval oma Saksa kolleegi Christine Lambrechtiga. 

Ukraina peastaap: Vene väed küüditasid kahe Luhanski asula elanikud

Ukraina kaitsejõudude peastaabi ülevaate kohaselt on Vene väed sunniviisiliselt oma kodudest välja ajanud Gonšarivka ja Kuzmenivka asula elanikud ning küüditanud nad sügavamale Vene vägede poolt okupeeritud Luhanski oblasti territooriumile.

Rahvusvaheline aatomiagentuur kavandab Ukrainasse uut visiiti

Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi teatas kolmapäeval kavatsusest külastada taas Ukrainat Zaporižžja tuumajaama olukorra arutamiseks.

Grossi kavatseb peale Ukraina visiiti külastada ka Venemaad. Grossi rõhutas, et arvestades olukorra tõsidust peab visiit toimuma nii kiiresti kui võimalik.

Kolmapäeval kohtus IAEA juht ka Ukraina ning Vene välisministriga, et arutada tuumaohutust Vene-Ukraina sõja ajal ja kutsus taas üles rajama tuumajaamade ümber turvatsoone, vahendab Ukrainska Pravda.

Türgi mõistis hukka Vene libareferendumid okupeeritud aladel

Türgi välisministeerium väljendas kolmapäeval muret Venemaa katse pärast korraldada Ukraina territooriumil libareferendumeid Venemaaga ühinemiseks.

Türgi sõnul on sellised referendumid ebaseaduslikud ning rahvusvaheline üldsus ei kavatse neid tunnistada.

Borrell: Euroopa Liit valmistab ette uusi sanktsioone Venemaa vastu

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Joseph Borrell kinnitas kolmapäeval uute sanktsioonide kehtestamisest Venemaa vastu.

Borrelli sõnul leppisid kolmapäeval Euroopa Liidu ministrid mitteametlikul kohtumisel omavahel kokku uutes sanktsioonides.

Sanktsioonidega lubati mõjutada Vene majanduse olulisi sektoreid ning inimesi, kes on vastutavad Venemaa agressioonis Ukraina vastu.  

Samuti lubati suurendada relvatarneid Ukrainale.

Zelenski tahab Venemaa agressiooni menetlemiseks ÜRO juurde eritribunali

President Volodõmõr Zelenski sõnul tuleks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juurde luua eritribunal, millega saaks õiglaselt karistada Venemaad Ukrainale kallaletungimise pärast.

Zelenski nõudis ka Venemaalt ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme staatusega kaasneva vetoõiguse äravõtmist.

Põhja-Korea eitab Venemaale relvastuse ja laskemoona tarnimist

Põhja-Korea riigimeedia lükkas tagasi kuulujutud Põhja-Korea relvatarnetest Vene vägedele, vahendab The Guardian Põhja-Korea meediat. 

USA välisministeeriumi esindaja väitis eelmisel kuul, et Venemaa hakkab ostma Põhja-Korealt raketi- ja suurtükimoona.

USA Valge Maja julgeolekuküsimuste esindaja John Kirby sõnul oli tegu potentsiaalse ostuga, mille puhul puuduvad märgid selle relvastuse tegelikust kasutamisest Ukrainas.

Lõunaringkond: ööpäevaga hukkus 41 Vene sõdurit ning hävitati Buk õhutõrjesüsteem

Ukraina lõunaringkonna staabi sõnul on olukord nende rindelõigul stabiilselt pingeline, kuid kontrolli all.

Ringkonna staabi esindaja kinnitas kolmapäeval levinud kuuldusi Vene sõjatehnikat täis praami tabamisest ja uppumisest Dnepri jõel.

Lõunaringkonna väitel hukkus ööpäevaga 41 Vene poole võitlejat ning hävitati neli Vene tanki ja 12 ühikut muid soomusmasinaid ning üks Buk õhutõrjesüsteem.

Briti luure: sundmobiliseeritud üksused ei pruugi olla võitlusvõimelised mitmeid kuid

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt tekivad Venemaal tõenäoliselt mobilisatsiooni korraldamisega administratiivsed ja logistilised väljakutsed.

Brittide hinnangul võivad venelased moodustada paljude mobiliseeritute baasil uued üksused, mis ei pruugi mitmeid kuid olla lahingvõimelised.

Isegi piiratud mobilisatsioon on brittide hinnangul tõenäoliselt Venemaal ebapopulaarne.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 22 September 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/XL4XfL3qRG

#StandWithUkraine pic.twitter.com/8VtmvHnfPb

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) September 22, 2022

Putini jaoks oli mobilisatsiooni väljakuulutamine arvestatav poliitiline risk ning näitab Ukrainas sõdida soovivate vabatahtlike otsasaamist.

ISW: Vene reservistide tase on madal, kuna Venemaa ei korralda reservõppekogunemisi

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene ajateenistuse läbinud reservistide sõjaline tase tõenäoliselt madal, kuna aasta kestvale ajateenistusele ei järgne reservõppekogunemisi.

ISW sõnul ei ole ka selge kui palju väljaõpet saavad reservistid peale mobiliseerimist.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu sõnul saavad mobiliseeritud mehed ulatusliku sõjalise väljaõppe enne rindele saatmist.

Samas Kurski oblasti sõjakomissariaat teatas hiljuti, et alla 30 aastased mobiliseeritud reservistid saadetakse rindele ilma täiendõppeta.

Mõttekoda rõhutas, et Putin ei öelnud selgelt, et Vene tuumarelva kasutamise ähvardus ulatuks ka ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina alade kaitsele.

Kuigi Putin mainis oma kõnes nii osalist mobilisatsiooni, annekteerimisi ja võimalikku tuumasõda, ei toonud ta välja selget sidet nende kolme vahel, jättes kuulaja jaoks lahtiseks võimaliku tuumarelva kasutamise.

Russian President Vladimir #Putin's announcement of "partial mobilization" reflected many problems Russia faces in its faltering invasion of #Ukraine that #Moscow is unlikely to be able to resolve in the coming months.https://t.co/etfE4Kiz8T pic.twitter.com/Vvblyck6FF

— ISW (@TheStudyofWar) September 22, 2022

ISW ekspertide sõnul ei muuda Venemaa osaline mobilisatsioon see aasta sõja käiku ning ei pruugi ka olulisel määral anda tulemust järgmisel aastal. Mobilisatsiooni ei tasuks nende hinnangul ei ala ega üle hinnata.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit ja hävitati 28 jalaväe lahingumasinat

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 55510 (võrdlus eelmise päevaga +400);

- tankid 2236 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 4776 (+28);

- lennukid 253 (+0);

- kopterid 218 (+1);

- suurtükisüsteemid 1341 (+1);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 318 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 169 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 941 (+9);

- tiibraketid 240 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3630 (+20);

- laevad / paadid 15 (+0);

- eritehnika 125 (+0).

Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski ja Donetski suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.