Oluline Venemaa-Ukraina sõjas 27. juunil kell 20.56:

- Venemaa ründas Dnipropetrovski oblastit 40 korda ööpäeva jooksul

- Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust

- Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki

- Ukraina pikamaaraketid tabasid Volgograadi sõjatehast Venemaal

- Venemaa ja Ukraina vahetasid vange

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1350 sõdurit

Venemaa ründas Dnipropetrovski 40 korda ööpäeva jooksul

Päeva jooksul pommitasid Vene väed Dnipropetrovski oblasti Nikopoli ja Sõnelnõkove rajoone üle 40 korra. Üks mees hukkus ja teine sai haavata.

Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Handža teatas sellest sotsiaalmeedia vahendusel.

"Üks inimene hukkus ja teine sai haavata. Vaenlane ründas oblasti kahte rajooni droonide ja suurtükkidega üle 40 korra. Nikopoli rajoonis ründasid Vene väed Nikopoli linna ning Tšervonohrõhorivka, Marhanetsi ja Pokrovske valdu. Kahjustada said tanklad, üks ettevõte, veoautod ja väikebussid. Üks mees hukkus. Veel üks, 21-aastane mees sai haavata ning viidi raskes seisundis haiglasse," märkis Handža.

Ukrinformi teatel hukkus möödunud ööpäeval Dnipropetrovski oblastis Vene rünnakute tõttu üks naine ning kaks inimest – sealhulgas 13-aastane tüdruk – said haavata.

Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) teatas 27. juunil, et Ukraina väed ründasid sel kuul juba teist korda Venemaal Vladimiri oblastis asuvat Vtorovo naftapumplat.

Rünnak kuulub president Volodõmõr Zelenski 25. juunil heaks kiidetud 40-päevasesse kampaaniasse. Presidendi sõnul on selle eesmärk sundida Venemaad sõda lõpetama.

Moskvast ligikaudu 230 kilomeetrit idapool asuv Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaam on strateegiline energiataristu sõlm, mis varustab Moskva oblastit kütusega.

SBU andmetel tabasid eriüksuse Alfa droonid kompleksi tehnikahooneid ja tekitasid plahvatusi. Varasemalt ründas SBU sama rajatist 10. juunil.

Vtorovo jaama haldab Venemaa riiklik naftajuhtmemonopol Transneft. Jaam pumpab toorainet Kesk-Venemaa rafineerimistehastest eksporditerminalidesse ja sisetarbijatele.

Ühtlasi varustab jaam kütusega Venemaa suurimaid lennujaamu, sealhulgas Moskva lähistel asuvaid Šeremetjevot, Domodedovot ja Vnukovot..

Vtorovo jaam asub Ukraina idapiirist umbes 700 kilomeetri kaugusel.

Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki

1.juuni öösel kaotas Ukraina õhuvägi Poltava oblastis lahinguülesannet täitnud hävitaja MiG-29, kuid piloot katapulteerus edukalt.

"Teatame, et 27. juuni öösel 2026. aastal kadus side Poltava oblastis lahinguülesannet täitnud Ukraina õhuväe hävitajaga MiG-29. Kinnitame lennuki kaotust, kuid Ukraina piloot katapulteerus edukalt, võttis ühendust otsingu- ja päästemeeskonnaga ning viidi kiiresti raviasutusse läbivaatusele ja vajalikku arstiabi saama," märkis õhuvägi sotsiaalmeedias.

Õhuvägi lisas, et vahejuhtumi põhjuseid ja asjaolusid praegu uuritakse.

Ukrinformi teatel kukkus 16. juunil Hmelnõtskõi oblastis alla Petro Franko nimelise 7. taktikalise lennuväebrigaadi rindepommitaja Su-24M. Mõlemad meeskonnaliikmed, major Bohdan Zaharulko ja vanemleitnant Bohdan Babenko, hukkusid.

Ukraina pikamaaraketid tabasid Volgograadi sõjatehast Venemaal

Ukraina päritolu pikamaaraketid Flamingo FP-5 tabasid edukalt Venemaal Volgogradi linnas asuvat olulist sõjatööstusobjekti, teatas president Volodõmõr Zelenski.

Rünnak sihtis Venemaa föderaalset teadus- ja tootmiskeskust Titan-Barrikadõ. Tegemist on suure kaitsetööstusettevõttega, kus toodetakse seadmeid strateegiliste raketisüsteemide Jars ja Topol-M ning samuti ballistiliste raketisüsteemide Iskander-M laskeseadeldiste jaoks.

"Kinnitatud tabamustele järgnes tehase territooriumil tulekahju," ütles Zelenskõi.

"Tegemist on suure tööstuskompleksiga, kus Venemaa toodab suurtükiväesüsteeme ja spetsiaalset sõjatehnikat, sealhulgas komponente raketisüsteemidele, mida kasutatakse rünnakutes meie rahva vastu," lausus Zelenski.

Laupäeva varahommikul teatas viidates kohalikele elanikele plahvatustest ja tulekahjust linnas Vene kanal Astra. Võimud andsid Volgogradi oblastis raketiohu häire. Sotsiaalmeedias levivatel videotel oli näha linna kohale kerkivat suitsu.

Astra pealtnägijate kaadrite analüüsi kohaselt kerkis suits Titan-Barrikadõ sõjatehasest, mis on suur kaitsetööstusobjekt ja toodab stardiseadeldisi strateegiliste raketisüsteemide jaoks. Astra teatas, et tuvastas Moskovskaja tänavalt (umbes 6,5 kilomeetri kaugusel objektist) filmitud kaadrite asukoha ja järeldas, et suits pärines just sellest tehasest.

Astra andmetel on Titan-Barrikadõ üks Venemaa juhtivaid sõjatööstusettevõtteid ja kuulub riiklikku kosmosekorporatsiooni Roskosmos. Tehas arendab, katsetab ja toodab stardiseadeldisi Venemaa strateegiliste raketivägede jaoks, sealhulgas raketisüsteemidele Jars, Topol-M ja Sarmat, samuti stardiseadeldisi taktikalistele ballistilistele rakettidele Iskander-M. Lisaks toodetakse seal raskesuurtükiväesüsteeme, mereväe suurtükiseadeldisi ja rannikukaitserakettide süsteeme.

Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov kinnitas, et Ukraina õhulöögid tabasid öösel linna, kahjustades tema sõnul tootmisrajatisi ühes Volgogradi ettevõttes Krasnooktjabrski rajoonis.

Kuigi Botšarov ei nimetanud ettevõtte nime, asub selles rajoonis Titan-Barrikadõ tehas.

Kuberner sõnas, et 10 inimest sai vigastada ja neile antakse arstiabi. Ta lisas, et kohalikud põlengud kustutati kiiresti ning elumajad kahjustada ei saanud. Rünnak märgib järjekordset Ukraina lööki Venemaa kaitsetööstusele, millega Kiiev püüab nõrgestada Moskva relvatootmist.

Ukrainasse naases Venemaalt 160 sõjavangi

Viimases suures vangide vahetuses Venemaaga vabastati kokku 160 Ukraina sõjavangi, teatas president Volodõmõr Zelenski.

Viimases suures vangide vahetuses Venemaaga vabastati kokku 160 Ukraina sõjavangi, teatas president Volodõmõr Zelenskõi 26. juunil.

Venemaa kaitseministeerium kinnitas, et toimunud on 160 sõjavangi vahetus kummagi poole vahel, vahendas Kremli kontrolli all olev uudisteagentuur RIA Novosti 26. juunil.

"Me mäletame kõiki, kes on vangistuses," ütles Zelenski sotsiaalmeedias, lisades, et kõiki praeguses vahetuses vabastatuid oli Venemaa kinni hoidnud alates 2022. aastast. "Me kontrollime viimast kui ühte perekonnanime. Peame tagasi tooma kõik — nii sõjaväelased kui ka tsiviilisikud."

Viimane vahetus toimub poolteist kuud pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas, et vahetus hõlmab 1000 sõjavangi kodumaale naasmist kummastki riigist. Ukraina teatas mais, et on edastanud Venemaale mastaapseks vahetuseks "1000 nimekirja", mis pandi kokku selle põhjal, kui kaua Ukraina sõjavangid olid vangistuses viibinud.

Eelmine vahetus toimus 5. juunil, mil Venemaa vangistusest naasis kokku 185 Ukraina sõjavangi.

Regulaarsed sõjavangide vahetused — lisaks peaaegu igakuisele hukkunute kehade tagastamisele — on jäänud üheks vähestest toimivatest kanalitest Kiievi ja Moskva vahel pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aastal täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Sõjavangide vahetus leidis aset ajal, mil USA algatatud rahukõnelused sõja lõpetamiseks on jätkuvalt madalseisus ning USA president Donald Trump näib kaotavat huvi Ukraina vastu.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1350 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 399 720 (+1350);

- tankid 12 060 (+1);

- jalaväe lahingumasinad  24 835 (+12);

- suurtükisüsteemid 44 857 (+58);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1899 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1447 (+0);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1740 (+11);

- operatiivtaktikalised droonid 375 611 (+1951);

- tiibraketid 4790 (+3);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 112 634 (+488);

- eritehnika 4353 (+5);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.