Lepingu allkirjastasid Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset tseremoonial organisatsiooni peakorteris Strasbourgis pärast enam kui kolm aastast kestnud diplomaatilisi pingutusi ja arutelu, märkis väljaanne The Kyiv Independent.

Allkirjastamise järel Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) ees kõne pidanud Zelenski tänas selle liikmeid toetuse eest ja rõhutas õigluse jalule seadmise tähtsust.

"Kõik, kes selle sõja eest vastutavad, tuleb vastutusele võtta," ütles ta. "Iga sõjakurjategija peab kohtu ette astuma – sealhulgas [Venemaa režiimi juht Vladimir] Putin... agressioonikuritegu tuleb registreerida, mõista selle üle kohut ja karistada."

Zelenski kiitis ka ENPA-t juhtrolli eest Venemaad tauniva seisukoha kujundamisel ja tribunali arendamises.

"Just siin assamblees tehti esimene üleskutse sellise tribunali loomiseks," ütles Ukraina president. "Idee sündis siin – ja nüüd on see pälvinud reaalset toetust partnerriikidelt Euroopas ja kaugemalgi."

Eritribunal luuakse Euroopa Nõukogu raames ning sellel on volitused Venemaa kõrgematele juhtidele süüdistuse esitamiseks agressioonikuriteos – mis on määratletud kui otsus kasutada relvajõudu teise riigi vastu, rikkudes sellega ÜRO põhikirja.

Zelenski on tribunali loomist juba pikka aega soovinud, rõhutades vajadust tuua Putin ja teised Venemaa juhid kohtu ette. Ukraina prokurörid on dokumenteerinud tuhandeid Vene vägede toime pandud sõjakuritegusid, sealhulgas rünnakuid tsiviilisikute, kultuurimälestiste ja meditsiiniasutuste vastu ning teateid piinamise ja küüditamise kohta.

Tribunali eesmärk on sulgeda oluline õiguslik lünk olemasolevates rahvusvahelistes vastutusmehhanismides.

Kuigi Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul (ICC) on jurisdiktsioon uurida sõjakuritegusid, inimsusevastaseid kuritegusid ja genotsiidi Ukrainas – ning ta on juba välja andnud vahistamismäärused Putinile ja Maria Lvova-Belovale, Venemaa ametnikule, kes jälgib Ukraina laste sunniviisilist küüditamist Venemaale –, ei saa see jurisdiktsioonipiirangute tõttu agressioonikuritegu uurida.

Uus tribunal täiendab seega Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jõupingutusi, võttes sihikule konkreetselt sõja alustamise eest vastutavad liidrid – näiteks Putini ja tema lähikonna.

Euroopa Nõukogu Ministrite Asemike Komitee (MAK) kiitis eritribunali asutamislepingu ja statuudi heaks 24. juunil. Samuti on lõpule viidud ettevalmistused laiendatud osaluskokkuleppe (EPA) sõlmimiseks, mis võimaldab kaasata tribunali juhtimisse ja haldamisse nii Euroopa Nõukogu liikmesriike kui ka mitteliikmeid ning Euroopa Liitu, teatas Eesti välisministeerium.  

Eritribunali alusdokumendid on nüüd menetlemiseks kättesaadavad kõikidele osapooltele, kes soovivad liituda laiendatud osaluskokkuleppega ning eritribunali töösse oma panuse anda.

Lisaks eritribunalile hõlmab Euroopa Nõukogu Ukraina-alane töö ka kahjude registrit – algatust, mis on juba saanud üle 34 000 nõude, milles on üksikasjalikult kirjeldatud Venemaa täiemahulise sissetungi tagajärjel tekkinud kaotusi ja kahju.

Registrite ja nüüd ka eritribunalide loomine on olulised sammud õigluse taastamiseks Ukraina ja selle rahva suhtes, märkis The Kyiv Independent.

Teise maailmasõja järel demokraatlike riikide asutatud ning Nõukogude Liidu lagunemise järel 46-liikmeliseks kasvanud Euroopa Nõukogu tegeleb inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete kaitsmisega. Euroopa Nõukogu liige oli ka Venemaa, kuid pärast Ukrainale kallale tungimist viskas organisatsioon ta 2022. aasta märtsis oma ridadest välja.

Organisatsioon kiitis tribunali loomise heaks mais, öeldes, et see peaks täiendama Rahvusvahelist Kriminaalkohut ja täitma õiguslikke lünki süüdistuste esitamises. Tribunali moodustamisele andsid tänavu mais oma poliitilise toetuse ka Euroopa Liidu riigid.