"Reformierakonna fraktsioon toetab põhiseaduskomisjoni seisukohta, mis on eelnõu esimese lugemise lõpetamine," ütles fraktsiooni aseesimees Erkki Keldo esmaspäeval pärast fraktsiooni koosolekut ERR-ile.

Samas lisas Keldo, et kuna praegune eelnõu räägib kõigi riikide kodanikest peale Euroopa Liidu riikide kodanike (niinimetatud kolmandad riigid), aga õiguskantsler ja president on juba viidanud, et see võib olla vastuolus põhiseadusega, siis tuleks eelnõuga edasi liikumiseks teha selles muudatusi, "et eelnõu oleks juriidiliselt pädev".

"Reformierakonna positsioon on, et muutunud julgeolekuolukorras kujutab otsese agressorriigi kodanike hääletamine meie kohalikel valimistel endast julgeolekuohtu ning on täiesti põhjendatud, et Venemaa kodanikud, kes on andnud lojaalsusvande Vene riigile, ei peaks saama valida Eestis kohalikku võimu. Meie arvates ei tohiks Venemaa ja Valgevene kodanikel olla õigust kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleda," ütles fraktsiooni aseesimees.

Küsimusele, kas Reformierakond on valmis vajadusel muutma selle ellurakendamiseks ka põhiseadust, vastas Keldo: "Kui selgub, et Venemaa kodanikel valimisõiguse ära võtmine eeldab tõesti põhiseaduse muutmist, siis oleme valmis ka seda tegema."

Viitele, et koalitsioonileppes ei ole kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmise teemat käsitletud, vastas Keldo, et see oli üks teemasid, milles koalitsioonikõnelustel kokkuleppele ei jõutud.

"Reformierakonna fraktsioon lähtub oma tegevuses koalitsioonileppes kokku lepitust, kuid loodame, et see julgeolekukaalutlustel vajalik muudatus on võimalik käesoleva riigikogu koosseisu ajal ära teha. Kui ei ole, siis tuleb sellele mandaati küsida märtsis toimuvatel valimistel," märkis ta.

Kaheksa Isamaa fraktsiooni saadikut esitasid kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise eelnõu juba tänavu aprillis, kui Isamaa oli veel Kaja Kallase juhitud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsusega opositsioonis.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitas sarnase eelnõu juba 2017. aastal, ka oli see lubadus nende 2019. aasta riigikogu valimiste programmis, kuid pärast Keskerakonnaga võimuliidu moodustamist loobus EKRE selle nõudmisest.

Tänavu juunis ütles reformierakondlasest justiitsminister Maris Lauri, et Reformierakond ei toeta seadust esitatud kujul ning selle suhtes väljendas kahtlust ka tollane riigikogu liige Hanno Pevkur.

Kallas augustis: see võiks tekitada pingeid

Peaminister Kaja Kallas andis 23. augustil usutluses Postimehele mõista, et hääletusõiguse äravõtmine võiks tekitada ühiskonnas pingeid.

"On eri asi, kui sellist õigust kohe algusest peale ei ole, nagu näiteks Lätis, või kui see õigus on ja seda minnakse ära võtma," ütles Kallas vastuseks küsimusele kas ta peab muutust isiklikult vajalikuks. Ta viitas ka sellele, et Eestis on kohti nagu Sillamäe, kus hääleõiguse jätmisega ainult Eesti kodanikele hakkab väga väike vähemus otsustama väga suure enamuse üle.

"Me peame aru saama, millised reeglid vajalikud, aga usun, et me kõik oleme ka seda meelt, et tahame, et siin oleks rahu ja võimalikult vähe pingeid. Kui saame heaga, siis peaksime heaga neid asju tegema," lisas ta.

Suvel olid eelnõule vastu ka Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Eelnõu tuleb riigikogus esimesele lugemisele teisipäeval.