Madise märkis, et tema seisukoht on selle seaduseelnõu suhtes see, et mitte ühtegi otsust ei tohi teha pelgalt hirmu või viha ajel, kõikide otsuste mõjud ja tagajärjed peavad olema selgelt läbi kaalutud ehk tuleb küsida, mis läheb paremaks. "See on täiesti normaalne riigielu käik, analüüsida, kas muudatused on kooskõlas põhiseadusega," ütles ta.

Kui riigikogu peaks võtma Eestis alaliselt elavatelt kolmandate riikide kodanikelt Isamaa koostatud eelnõus kavandatud kujul ja põhjendustega hääleõiguse kohalikel valimistel, algatab Madise suure tõenäosusega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse riigikogus ja vajadusel riigikohtus.

Madise märkis, et riigikogul on selle eelnõuga kindlasti õigus edasi minna, sest Eestis on neid inimesi, kes arvavad, et hääleõiguse äravõtmine on põhjendatud, sest see teeks Eestis midagi paremaks, ja ka need inimesed peavad end parlamendiaruteludes ära tundma. 

Madise sõnul on üldine konsensus, et kohalike küsimuste üle otsustamisel saaks osaleda võimalikult suur osa kohalikust kogukonnast. "Ja nii kirjutati ka Eesti põhiseadusesse, mis väga erineb sellest, kuidas teostatakse riigivõimu," ütles ta.

Õiguskantsleri sõnul taandub õiguslik küsimus sellele, kas kodakondsusnõude kohalikel valimistel hääletajatele saab kirjutada seadusesse. Vanusepiir 16 aastat on kirjas põhiseaduses ja hääletaja kodakondsusnõue jäeti teadlikult välja. Kandideerida saab ka volikokku ainult kodanik. Riigikogu valimistel on põhiseaduses nii vanusepiir kui ka kodakondsusnõue.

Madise tõi välja, et mittekodanike valimisõigus ei tähenda seda, et alles Eestisse elama tulnud kolmanda riigi kodanik saaks kohe ka kohalikel valimistel osaleda.

"Et Eestis püsielanikuna valimisõigusele kvalifitseeruda, pead sa olema Eestis vähemalt viis aasta elanud. Ja pead tegema eesti keele eksami. Ja seal on rida teisi nõudeid – peab olema sissetulek, makse maksma, et on tervisekindlustus ja nii edasi. See ei ole päris nii, et kolmanda riigi kodanik, näiteks süürlane või ukrainlane, täna tuleb ja osaleb juba järgmisetel kohalikel valimistel. Nii see ei käi," lausus ta.

Kontrollikoja liikme koht ei tohiks olla poliitiline

Kontrollikoja liikme valimise üle lahvatanud skandaali kohta märkis Madise, et tal on sama kahju tekkinud vastuolude pärast nagu eelmiselgi korral, mil kontrollikoja liikmeks esitati Eestist Juhan Parts.

"Mingis mõttes on sellega nagu presidendivalimistega – iga kord, kui presidendivalimised on lõppenud, otsustatakse, et peab muutma midagi. Kahjuks seda ei tehta mitte kunagi. Kontrollikojaga on sama lugu, eelmine kord läks asi täpselt samamoodi, poliitiliselt väga inetuks, mis kahjustas vaieldamatult valitsuse autoriteeti, ja ma kujutan ette,  tegi kandidaadile haiget nii eelmine kord kui ka nüüd. Riigiõiguse seisukohast oleks sellisest kehvast olukorrast hoidumiseks mõistlik kokku leppida, kas see koht tuleks täita avaliku konkursiga, nagu Euroopa Liidu kohtunike puhul," lausus õiguskantsler.

Madise sõnul ei tohiks kontrollikoja liikme koht olla poliitiline ametikoht.

"Ma suhtun sellesse, et koalitsioonileppe lisas jagatakse olemuselt ekspertteadmisi nõudvaid kohti, halvasti, see ei ole mõistlik. Aga ükski seadus kohustuslikku konkurssi ette ei näe," nentis ta.  

Madise sõnul pole aga praegu küsimus selles, kas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus oma teadmiste ja kogemuste poolest kontrollikoja liikmeks sobib. "Riigikontroll on kinnitanud, et sobib. Praegu on küsimus selles, kuidas korraldada nimetamist nii, et see oleks ja ka näiks aus ja õiguspärane," ütles ta.