Septembri lõpuks peaks alles jääma kaks NATO liikmesriiki, kes pole veel Soome ja Rootsi liitumist heaks kiitnud. Järgmisel nädalal peaks sellega hakkama saama Slovakkia parlament, ent Ungari ja Türgi jäävad punasteks laternateks. Ning kuigi vastav otsus tehti ära juba suvel toimunud NATO Madridi tippkohtumisel, siis tõenäoliselt ei jõustu see ka järgmisel aastal Vilniuses toimuvaks kohtumiseks.

Tolleks hetkeks on ilmselt küsimuse lahendanud Budapest. Vähemasti nii kinnitas Ungari justiitsminister Judit Varga. "See on Ungari parlamendi päevakorras. Loomulikult me kinnitame nende liitumise NATO-ga. Asi on ajastuses. Uskuge mind, Ungari on sellega täiesti nõus ja toetab liitumist," sõnas Varga.

Ent Ankara asjus on küsimus keerulisem. Türgi president Reccep Tayiip Erdogan ütles sel nädalal, et Rootsi on hälliks terroristidele. EPC mõttekoja Türgile keskendunud analüütiku Amanda Pauli sõnul pole oodata, et Türgi parlament otsuse enne järgmise aasta suve ära teeks. Selleks ajaks peaksid Türgis olema toimunud nii presidendi- kui ka parlamendivalimised ning keegi ei taha sellist otsust teha.

"See on Türgile oluline, sest kurdide töölispartei on rahvusvaheliselt tunnistatud terroriorganisatsiooniks. Nii Euroopa Liidu kui USA poolt. Järgmise aasta Türgi valimistel on see võtmetähtsusega Erdogani valimisprogrammis. Seega ta ei kavatse senistest positsioonidest taganeda lähiajal," sõnas Paul.

Kahe riigi liitumise taga on aga tugevasti kogu ülejäänud allianss. Pauli hinnangul pole neil ülemäära palju võimalusi Erodganile survet avaldada.

"Kuidas nad saaksid öelda Ankarale, et lõpetage see mõttetus, kirjutage lepingule alla ja ratifitseerige taotlused. Kui USA oleks samas olukorras ja me teame nende suhtumist terrorismi, siis võtaksid nad sama hoiaku. Nad eeldaksid nende terroristide välja andmist, kes on pannud pomme nende pinnal," sõnas Paul.

Seni saavad aga kolm riiki omavahel töögruppide tasemel probleeme lahendada, et pärast valimis asjad juba kiiremini sujuksid.