Ungari välisminister lubas septembris oma Soome ametikaaslasele liikuda ratifitseerimisprotsessiga kiirelt edasi. Samuti väitis tollal Ungari minister, et nad ei ole vastu Soome ega Rootsi liitumisele kaitseblokiga.

Paar nädalat enne seda, augusti lõpus, kinnitas Ungari regionaalarengu minister Tibor Navracsics, et nende riik kiidab Soome vastuvõtmise NATO liikmeks heaks viivitamatult, vahendas Euronews.  

Sel nädalal blokeerisid Viktor Orbani Fideszi erakonna liikmed aga Ungari parlamendis ettepaneku kiirendada nii Soome kui Rootsi NATO-ga liitumise ratifitseerimise. Blokeerimist kritiseeris tugevalt Ungari opositsioon.

Ungari opositsionääri Bertalan Tothi sõnul on see arusaamatu ja õigustamatu otsus. Toth tõi välja, et nii Soome kui Rootsi on alates 1994. aastast olnud NATO rahualases partnerlusprogrammis (Partnership for Peace) ning on osalenud nii varem kui ka praegu NATO rahuvalvemissioonidel toetavas rollis.

Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse ratifitseerimine on ametlikult Ungari parlamendis töös, kuid sellele pole määratud konkreetset kuupäeva.

Soome julgeolekuanalüütik Minna Ålander ütles Euronewsile, et praegu ei ole Soomel antud olukorras eriti midagi teha. Ålander hinnangul püüab Fidesz tõenäoliselt survestada Euroopa Komisjoni seoses viimase otsusega külmutada õigusriigi põhimõtete eiramise pärast osa eurorahastusest Ungarile.

Samas võib Ålanderi hinnangul Orban olla toeks pigem Türgile, kes on samuti viivitanud Soome ja Rootsi NATO-sse võtmise ratifitseerimisega.

Türgi põhjused viivitamiseks on keerukamad. Aprillis kinnitas Türgi president Recep Tayyip Erdogan telefonikõnes Soome president Sauli Niinistöle, et neil ei ole probleeme Soome liitumisele NATO-ga.

Kuu hiljem Türgi aga taganes sellest lubadusest ning leidis mitmeid põhjuseid, mis kaks Põhjamaa riiki ei saa NATO-ga liituda. Muuhulgas toodi välja toetus organisatsioonidele, mida Ankara peab terroristlikeks.

Sellest omakorda kuu hiljem siluti taas suhteid ning juunis jõuti kokkuleppele kolme riigi vahel, mille käigus lubati erimeelsused lahendada.

Erdogan on samas Soome ja Rootsi NATO-ga liitumisele taas piduri pannud.

Türgi parlamendi avamisel 1. oktoobril ähvardas Erdogan, et kui Soome ja Rootsi ei austa Türgile antud lubadusi julgeoleku ja terrorismi küsimuses, siis ta jätkab nende riikide NATO-liikmelisuse blokeerimist.

Türgi presidenti võib häirida ka Rootsi rahvusringhäälingus SVT-s avaldatud satiiriline uudistesaade, milles tehti Erdogani üle nalja. Saate tõttu kutsuti Ankaras vaibale Rootsi suursaadik.

Stockholmi ülikooli Türgi uuringute instituudi direktori Paul Levini sõnul on Türgis lõplik otsustaja ikkagi Erdogan, kuigi ametlikult peaks otsuse tegema Türgi parlament. Levin toob välja, et Erdogan võib vahel olla emotsionaalne ja tahta karistada neid, kelle puhul on ta kogenud enda hinnangul ebaõiglast kohtlemist.

Türgi loodab jätkuvalt USA-lt F-16 hävituslennukeid ning riik võib kasutada Soome ja Rootsi NATO-liikmelisuse küsimust surveallikana USA suhtes saamaks lõpuks need lennukid. Ühe kõrgetasemelise Türgi sõjaväelase sõnul võib Türgi osta uued sõjalennukid hoopis Venemaalt kui nad ei saa USA-lt F-16 lennukeid.

Soome rahvusvahelise suhete instituudi Türgi teemade spetsialisti Toni Alaranta hinnangul on Türgi huvid ülejäänud NATO riikide huvidest üha enam kaugenenud. Alaranta hinnangul ei pruugi NATO laienemine olla ka Türgi huvides, kuna riik püüab leida tasakaalu lääneriikide ja Venemaa vahel.

Alaranta hinnangul samas Türgi siiski lõpuks kiidab Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise avaldused heaks, kuid see võtab aega ja vajab survet.