"Arvestades Eesti juhtkonna lugupidamatut suhtumist meie riigi suveräänsusse, ei näe Valgevene Vabariik diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni kohaselt mõtet Eesti laialdasel diplomaatilisel kohalolekul oma territooriumil. Sellega seoses tuleks alates 1. oktoobrist 2022 viia selle riigi saatkonna töötajate arv ühe konsulaarfunktsioone täitva diplomaatilise töötajani ning ühe haldus- ja tehnilise personali töötajani. Samamoodi vähendab Valgevene pool oma diplomaatilist kohalolekut Eestis," teatas Valgevene välisministeerium reedel.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles vastuseks Minski otsusele, et see näitab veelgi enam praeguse Valgevene režiimi kuritegelikku nägu. "Eesti jääb alati toetama Valgevene opositsiooni demokraatiapüüdlusi ja kodanikuühiskonda, et riigis toimuvad inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumised ei jääks tähelepanuta," rõhutas Reinsalu pressiteate vahendusel. Ta lisas, et Aleksandr Lukašenko režiimile tuleb avaldada tugevamat survet.  

"Valgevene võimud on olnud kaasosalised ka Venemaa juba üle poole aasta kestnud jõhkras sõjas Ukraina vastu. Seepärast tuleb karmistada režiimivastaseid sanktsioone, jätkata rahvusvahelist isoleerimist ning kindlustada õiguslik vastutus, sest Lukašenko režiimil ei tohi tekkida karistamatuse tunnet," ütles välisminister.

"Võtame Valgevene otsuse saatkondade kooseisude vähendamise kohta teadmiseks ja vastame sellele meie valitud viisil," rõhutas Reinsalu.

Eesti ega teised demokraatlikud riigid ei tunnusta Lukašenkot enam Valgevene legitiimse presidendina, kuna ta jäi võimule 2020. aasta 9. augustil peetud presidendivalimiste võltsimise abil.

Eesti korraldas 19. septembril ÜRO Peaassamblee 77. istungjärgu avanädalal koos Valgevene opositsioonijuhi Tsihhanovskajaga servaürituse, mis keskendus kriisile Valgevenes ning mõjule, mida see avaldab regioonile ja ülemaailmsele julgeolekule.