"Eesti välisministeerium kutsus välja Vene suursaadiku ja andis üle diplomaatilise noodi, milles informeerisime, et Eesti on otsustanud rakendada samaväärsuse põhimõtet ehk pariteetsust. Sellest tulenevalt palume Venemaal vähendada oma töötajate arvu 1. veebruariks samaväärseks Eesti saatkonna töötajate arvuga Moskvas," ütles Reinsalu kolmapäeval välisministeeriumis korraldatud pressikonverentsil.

"Pariteetsuse puhul lähtume meie enda Moskva saatkonna suurusest, mida peame piisavaks, arvestades meie kahepoolsete suhete seisu," lisas välisminister.

Reinsalu selgitas, et Eestil on Moskvas kaheksa diplomaatilist ja 15 lähetatud haldustehnilist ja teenindavat töökohta.

Vene saatkonnal on Tallinnas 21 diplomaatilisel ametikohal töötajat ning 23 lähetatud ametnikku, kes ei ole diplomaadid.

"Arvestades, et Vene saatkond ei tegele agressioonisõja tingimustes Eesti-Vene suhete edendamisega, näeme, et Venemaa esindatuse praegune suurus ei ole põhjendatud," märkis välisminister.

Pariteetsuse puudumine on olnud Eestile kahjulik, seda näiteks diplomaatide väljasaatmise korral, kus Venemaa seni rakendatud peegelmeetmed on Eestit meie esindatuse väiksusest tulenevalt ebaproportsionaalselt mõjutanud, lisas Reinsalu.

See, kelle Venemaa oma saatkonnast ära viib, jääb Vene välisministeeriumi otsustada, ütles Reinsalu.

Reinsalu tõdes, et Eesti on Venemaa algatatud kallaletungi järel Ukrainale viinud oma kahepoolsed poliitika-, majandus-, kultuuri-, teadus- ja sotsiaalvaldkonna ja muud suhted absoluutse vajaliku miinimumini.

Ta lisas, et kui Venemaa vastab Eesti diplomaatide väljasaatmisega Moskvast, siis jääb Eesti kindlaks pariteetsuse põhimõttele ka edaspidi.

"See on välisministeeriumi ametlik informatsioon kontekstis, mis puudutab Venemaa jätkuvat agressioonisõda Ukraina vastu, diplomaatilisest sammust, mida peame vajalikuks astuda," lõpetas Reinsalu oma sõnavõtu.

Reinsalu rõhutas "Ringvaatele" samal teemal antud intervjuus, et Eesti eesmärk ei ole diplomaatiline esindatus lõpetada, sest see pole Eesti kodanikele konsulaarteenuse pakkumise huvides.

"Kogu laiem raamistus on ikka kogu jõu rakendamine selleks, et Ukraina võidaks sel aastal selle sõja ja meie diplomaatia kõige tähtsam ülesanne sel aastal on erinevate selliste sammude astumine, mis meie käsutuses on, mida me liitlastega suudame kokku leppida, mida ise suudame ka ühe sammuna näidata, mida on mõistlik teha," rääkis välisminister saates.

Eesti on ka juba varem vähendanud Venemaa diplomaatilist kohalolu riigis, sulgedes Vene konsulaaresindused Narvas ja Tartus ning saates riigist välja kolm Vene saatkonna diplomaatilise staatusega töötajat, kes õõnestasid aktiivselt Eesti julgeolekut ning levitasid Venemaa sõjategevust õigustavat propagandat.