Rahanduskomisjoni istungil puhkes vaidlus riigi ja erasektori vastutuse üle
Riigikogu rahanduskomisjon pidas teisipäeval avaliku istungi, et saada selgust LNG-terminali rajamise ja gaasivarude kohta. Pikema vaidluse keskmeks sai istungil see, mis vastutus langeb terminali rajamisel riigile ja kui palju peab panustama erasektor.
Eesti Gaasi juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnul teeb turuosalistele muret see, kuidas turuosalised terminalist gaasi osta saavad. "Ma arvan, et ei maksa unustada, et lisaks infrale seal pealt toimub kauplemine. Ja reeglid ja süsteem peaks olema sellised, et Eesti riik saaks olema oma huvidega kaetud, täna ma selles 100 protsenti kindel ei ole," ütles ta.
"Meie seda molekuli hea meelega tooksime. Kriitilise tähtsusega on ligipääs taristule," sõnas Kaasik. "Kui me ligi saame, siis toome, müüme, teeme. Kõik hästi!"
"Hetkel tundub see minevat nii, et terminal saabub Soome millalgi detsembri keskpaigast, siis hakatakse käivitama ja detsembri lõpul jaanuari alguses slot'e jagama. Meie vaates see hea olukord ei ole," ütles Kaasik.
Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar märkis, et terminal on turuosalistele võrdse ligipääsuga.

Laeva rentimisel ei soovitud maksumaksjaga võistelda
Pikema vaidluse keskmeks sai rahanduskomisjoni istungil küsimus, mil määral vastutab terminali eest riik ja mil määral erasektor.
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimäe sõnul oli kevadel selge arusaam, et riik terminali rajamisse ei sekku ning selle ehitab erasektor valmis riigi abita. "Sellest Elering sai aru, et meie roll on ehitada toru, mille me ka valmis ehitame. Me ei ole saanud suuremat rolli ega mandaati sellega seonduvalt," ütles Veskimägi.
Kevadel riigihalduse ministri ametis olnud Jaak Aabi sõnul on üks ebakõla see, et samal ajal, kui erasektor lubas kõik ise teha, leppisid süsteemioperaatorid kokku, et tehakse koostööd ühe laeva rentimiseks, mis tuleb esimesena valmiva kai äärde. "Eraettevõtja siis enam oma plaani rakendada ei saanud, see oli liiga suur risk," ütles ta.
Alexela juhatuse liikme Marti Hääle sõnul oleks olnud jabur, kui erasektor oleks hakanud konkureerima maksumaksja rahaga.
Hääl märkis, et kai ääres on võimalik vastu võtta ka teisi aluseid – maailmas olevast 53 LNG-laevast sobivad Paldiski kai äärde 42. "Mis puudutab laeva vastuvõtuvõimekust, siis õnneks see nii ei ole, et see ehitatakse ühele laevale. Õnneks on LNG-maailmas tugev standardiseerimine," ütles ta. "Selles suhtes pole asi nii kriitiline."
Tatar sõnas, et kevadel lepiti kokku kontseptsioonis, mille järgi vaatlevad riigid vastuvõtuvõimekust mõlemal pool Soome lahte ühe terminalitaristuna. "Selles vaates ei ole Eesti varustuskindluses suurt erinevust, kas laev asub siin- või sealpool. Soomel on aga erinevus siis, kui see asub Eesti pool – Balticconnectorist füüsiliselt rohkem gaasi läbi ei mahu kui teatud gigavatt-tunnid päevas," sõnas ta.
"See plaan iseenesest on ju jätkuvalt jõus, selle järgi riigid toimetavad ja kokkulepped kehtivad," ütles ta.

Pudelikaelade vähendamine mõjub positiivselt ka hinnale
Praegune kõrge hind gaasil on tingitud vaid taristu pudelikaeladest, ütles Hääl. "LNG-põhiselt ei tohiks see üle 50 euro olla. Kõik, mis on üle 50, tuleneb sellest, et tarneahela muutmiseks vajalik ettevalmistus on jäänud õigel ajal tegemata. Tänu sellele pudelikaelale nõudluse-pakkumise vahekord selle hinna tekitabki," sõnas ta.
Veskimäe sõnul ei garanteeri LNG vastuvõtuvõimekuste rajamine kohest hinna normaliseerumist.
"Kui vaadata gaasihindasid Euroopas, näiteks Lõuna-Euroopas või Leedus, kus on võimekus olemas, paraku nad ei maksa seda hinda. Kõik müüjad, saades aru, et täna on müüja turg, võtavad selle arbitraaži endale, mitte ei jaga seda klientidega," ütles Veskimägi.
Hääl kritiseeris ka Balticconnectori väikest läbilaskevõimet.
Tatari sõnul on Soomes, nagu Eestiski, gaasitarbimine vähenenud, tänavu ligi 50 protsenti. "Soomes gaasitarbijad on peaasjalikult suured tööstusettevõtted, kellel olid alternatiivid lihtsamini kasutusele võetavad kui Eestis," selgitas ta.
Kokk: riik ja erasektor kaotasid vaieldes väärtuslikku aega
Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul venisid kevadel vaidlused riigi ja erainvestori vahel liiga pikaks, mistõttu kaotati vastuvõtuvõimekuse loomisel väärtuslikku aega.
"Oleks sellel hetkel öeldud jah, palun eraettevõtjad, võtke see risk ja tehke ära, meie teeme selle ühenduse haalamiskai ja Balticconnectori vahel, siis oleks täna juba laevad siiapoole sõitmas ja hind oleks olnud märtiskuus kokkulepitud," rääkis Kokk.
Soome jõudis Inkoos oma terminali rajamisega Paldiskile järele. Kevadel leppisid Eesti ja Soome kokku, et ujuvterminal tuleb sinna, kus vastuvõtuvõimekus valmib varem. Soome gaasi süsteemihaldur Gasgrid on rentinud veeldamisvõimekusega LNG laeva, Eestil selles ettevõtmises osalust ei ole. Koka sõnul ongi segane, kuidas sellises olukorras tagatakse Eesti gaasiga varustatus.
"Hinnad tõusevad ju mitte sellepärast, et kusagil on LNG hind tõusnud, vaid sellepärast, et turu peal on nõudlus ja neid kohti, kus gaasi vastu võtta, on vähe, aga soovijad on rohkem. Paldiski terminal oleks väga oluline just Eesti turu peale, rääkimata Lätile ja Soomele, kui täna räägitakse et võib-olla võiks ju minna Soome. Soome on täna öelnud, et neil on vastuvõtuvõimelised kaks laeva ehk kaks teravatti. Soome vajadus on rohkem kui kaks teravatti kuus, sealt Eesti poolele suurt ei tuleks midagi," rääkis Kokk.
Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et tegelikult pole ujuvterminali asukoht ikkagi veel kokkulepitud. "Me täna kindlasti lähtume Eesti ja Soome ministeeriumide vahelisest leppest ja loomulikult lõpuks peavad selle ostuse tegema riigid."
Kuid tema sõnul pole LNG terminali paiknemine Eesti vaates oluline, sest me tegutseme ühtsel Soome - Balti gaasiturul.
"Varustuskindluse mõttes ei oma mingit tähtsust, kas ta on Soomes või Eestis. See terminal on avatud kõigile gaasimüüjatele, ka gaasimüüjatele Eestis. Sest nii või teisiti võtame Eesti suuremad gaasimüüjad, nad müüvad gaasi nii Eestis kui Soomes," ütles Veskimägi.
Toimetaja: Barbara Oja, Merili Nael, Toomas Pott