Tallinna tervishoiu kõrgkooli avaaktus algas tavatult, sest värsketel tudengitel tulid Ukraina hümni kuulates pisarad silma. Sõja jalust Eestisse jõudnud ligi 170 medõest 23 on otsustanud mitu aastat õppida, et saada Eestis töötamise õigus.

"Meie õde meie tervishoiusüsteemis teeb oluliselt rohkem toiminguid ja suurema vastutusega kui Ukrainas kolleeg. Selles osas on, mida juurde õppida," ütles sotsiaalministeeriumi valdkonnajuht Katre Trofimov.

Enamikul Ukraina õdedest on kutseharidus, aga Eestis on medõdedelt pea 30 aastat nõutav kõrgharidus, seetõttu on Ukraina õdede ainus võimalus õpitud erialal tööle asumiseks minna uuesti kooli.

Kui Eestis õpitakse õeks kolm ja pool aastat, siis ukrainlased saavad õediplomi paari aastaga kätte, kuigi erialaõpingutele lisaks on plaanitud üks aasta eesti keele selgeks saamiseks.

"Me lihtsalt oleme välja jätnud need õppeained, mis nendel on eelnevatest õpingutest omandatud kutsehariduse tasemel ja selle puuduva kahe aasta osa me anname juurde kõrghariduse õppekava kaudu," selgitas Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Üks tudengitest on varem kiirabis velskrina töötanud Ljubov Boiko, kes koos kolmeaastase pojaga tuli Eestisse märtsis. Kaks nädalat hiljem oli ta haiglas hooldajana tööl.

"Ma ise läksin haiglasse. Läksin ühte haiglasse ja öeldi, et kohti ei ole. Teises võeti mind tööle. Lääne-Tallinna keskhaigla EMO-s töötan märtsi lõpust alates," rääkis ta.

Boiko sõnul on Ukrainas medõde rohkem arsti assistent, aga Eestis võib õde ise patsiendile ravi määrata. Erinevalt paljudest oma kursusekaaslastest on Boikol kõrgharidus ja tema võiks erialasele tööle saada kiiremini, kui Eestis ei kehtiks õeõppele karmimad nõuded kui Euroopa Liidus. Nüüd püütakse leida lahendus, kuidas Eesti õdedest vaid pool aastat vähem õppinud ukrainlannad pärast tööpraktikat ja vastavuseksamit kiiremini erialasele tööle pääseksid.

"Vastavuseksam on osa sellest protsessist, kuidas väljaspool Euroopa Liitu õppinud õed ja ka arstid meile Eestis tervishoiuregistrisse saaksid ehk nad tõendavad oma haridust ja selle vastavust meie nõuetele," rääkis Trofimov.

Boiko juba teab, et pereõde temast ei saa, tema unelmate töökoht on kas kiirabis või EMO-s ja selle nimel on ta nõus pingutama.

"Ma õpin eesti keelt märtsist ja ma pingutan ja ma tahan teada eesti keelt ja ma tahan aru saada eestlastest. Ma ostsin raamatu. Kui minu laps magab, siis ma õpin eesti keelt öösel selle raamatu järgi," ütles ta.