Eksami läbinud Ukraina medõed jätkavad sügisel õpinguid eesti keeles

Tallinna tervishoiu kõrgkoolis õppivad Ukraina sõjapõgenikest meditsiiniõed on kaheksa kuuga eesti keele nii selgeks saanud, et juba järgmisest sügisest peaksid nad oma õpinguid jätkama eesti keeles. Pärast kaheaastaseid õpinguid võivad nad taas õena tööle asuda, nüüd juba Eestis.

Mullu septembri lõpus toimus Tallinna tervishoiu kõrgkoolis tavatu avaaktus, sest uuesti tuli koolipinki istuda neil sõjapõgenikel, kes Ukrainas olid juba aastaid õena töötanud.

Käesoleva nädala neljapäeval tegid nad ära eesti keele B1 taseme eksami, olles pere ja töö kõrvalt keelt õppinud kolm korda nädalas.

"Ma arvan, et eksam oli natukene raske, aga kui sa õpid, kui sa rääkisid eestlastega mõnikord, siis ma arvan, et see eksam läks hästi," rääkis Confido abiõde Olexandra Pissarenko.

Pissarenko sõnul kipuvad eestlased temaga suheldes vene keele peale üle minema ja ta peab ekstra paluma, et temaga räägitaks eesti keeles.

"Ma ütlen teile, et ma õpin eesti keelt ja ma tahan rääkida, ma tahan õppida eesti keeles. Ma arvan, et minu patsiendid aitavad mul rääkida eesti keeles," ütles ta.

Mullu märtsis koos kolmeaastase pojaga Eestisse tulnud Ljubov Boiko hakkas eesti keelt õppima kohe.

"Mulle on rääkimine raskem, aga ma väga palju saan aru, kui mulle räägivad eesti keeles, aga ma kardan rääkida," ütles Lääne-Tallinna keskhaiglas hooldajana töötav Boiko.

Ukrainas töötas velskriks õppinud Boiko kiirabis, mullu kevadel Eestisse tulles otsis ta kiiresti töökoha haiglas.

"Mulle väga meeldib Lääne-Tallinna keskhaiglas töötada erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) ja ma tahtsin pärast õppimist töötada seal. EMO osakonnas on töö väga raske, aga mulle meeldib ja see on väga huvitav," rääkis ta.

Boiko sõnul on õe töö Eestis hoopis midagi muud kui Ukrainas — kui seal on õde lihtsalt arsti abiline, siis Eestis on tööülesandeid rohkem, aga ka vastutus suurem. Näiteks võib õde ise patsienti vastu võtta ja tema seisundit hinnata.

Sügisel õpinguid alustanud 22 ukrainlannast tuli keeleeksamit tegema 17.

"On erinevaid põhjuseid, on nii neid, kes on pidanud Eestist lahkuma, on läinud tagasi Ukrainasse, aga on läinud edasi ka kuhugi teisele maale, ja osa on loobunud ka sellepärast, et neil on väga raske majanduslik olukord, peavad töötama mitme koha peal ja lihtsalt ei ole võimalik õppida," selgitas Tallinna tervishoiu kõrgkooli eesti keele lektor Siret Piirsalu.

Kõik tudengid on ka emad ja lapsi on peredes rohkem kui üks või kaks.

Keeleeksami tulemused selguvad esmaspäeval. Selle edukalt sooritanud jätkavad meditsiiniõpinguid sügisel ja siis juba 100 protsenti eesti keeles.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: