Ukraina sõja ja ebakindla maailma tõttu soovib enamus valijaist stabiilsust.

"Ei tunne, et ükski valitsus oleks püüdnud arendada riiki. Ministritel pole mingit aimu, millist teed mööda ja kuhu peaksime minema. Kuulame, mida räägivad teised, kuid ise ei mõtle, kuidas oleks rahval parem," sõnas Riia valija Girts.

Ukraina sõja mõju Läti poliitikale üldisemalt ja hääletamistulemustele on tuntav, näitasid laupäevased parlamendivalimised. Peaminister Krišjanis Karinši, välisminister Edgars Rinkevicsi ja nende Uue Ühtsuse võit kinnitab, et rahvas ootab keerulisel ajal stabiilsust ja nii palju kui võimalik ka selgust, mida tulevik toob.

Kui poleks sõda, poleks Uus Ühtsus valimisi võitnud, ütles Läti tuntuim sotsioloog, uuringufirma SKDS juht Arnis Kaktinš. Teisalt on muutunud venelastest Läti kodanike eelistused. Kunagine populaarne Koosmeel jäi napilt parlamendist välja, küll aga sai sinna uus partei Stabiilsuse Nimel – üsna agressiivse olekuga kõigile võrdseid õigusi nõudev seltskond. Aga neil on vähem mandaate kui oli Koosmeelel.

"Seekord oli venelastel märksa rohkem valikuvõimalusi. Usun, et vähemalt neli-viis nimekirja, kui mitte rohkem, püüdsid venelastest Läti kodanike hääli," ütles Koosmeele fraktsiooni aseesimees Valerijs Agešins.

Venemeelsete jõudude mõjust räägiti enne valimisi Lätis palju. Seimi uut koosseisu vaadates see suur pole.

"Nende valimistega algas vene valijate jaoks justkui uus ajastu. Näeme, et Koosmeel pole ületanud viieprotsendilist valimiskünnist. See on ka loogiline, sest selles parteis on olnud langusele viitavad muutused näha juba mitu aastat. Seetõttu polnud venekeelsed valijad seekord ka eriti aktiivsed. Mitme näitaja põhjal võib kinnitada, et nad käisid hääletamas lätlastest vähem ja andsid oma hääle erinevatele parteidele. Varemgi ei saanud öelda, et kõik venelased olid täiesti üksmeelsed, kuid suuremale osale oli siiski Koosmeel peamine valik," kommenteeris Arnis Kaktinš.

Iseküsimus on, kuidas hinnata samuti seimi pääsenud oligarh Ainars Šlesersit ja tema parteid Läti Esikohal.

"Mu eelmine partei Kellele Kuulub Riik? sai valijatelt parlamendis ühe suurema kohtade arvu ja fraktsiooni. Kuid meie liidrid lahkusid parteist ja valitsust jäid toetama vaid pooled meie fraktsiooni saadikud. Lõpuks viis see meie lahkumiseni valitsuskoalitsioonist," selgitas Läti Esikohal liige Ramona Petravica.

Lõpetava seimi koosseis ja saadikud on parlamendi tööaja jooksul mitu korda ümber rühmitunud. Seetõttu on valijatel keeruline mõista, millises parteis, komisjonis või fraktsioonis need inimesed üldse on. Tõenäoliselt pärast valimisi jätkab Lätis vikerkaarevalitsus nagu seni, ainult et muutunud koosseisus.

"Osa Läti parteisid on väga stabiilsed. Usun, et siin väga palju ei muutu. Kuid meil on levinud protestihääletamine. Nii juhtubki, et tekib uus erakond, teeb kõik teised maha ja lubab, mida iganes, kuid kui saabub tegemise aeg... Nii juhtus meil parteiga Kellele Kuulub Riik?. See erakond lagunes poole aasta jooksul," rääkis Uue Ühtsuse liige Edgars Rinkevics.

Kui poleks Ukraina sõda, poleks tõenäoliselt lagunenud Roheliste ja Talurahva Liit. Nii tekkis tuntud Läti ettevõtja ja arhitekti Uldis Pilensi juhtimisel uus poliitiline jõud, kes tegi korraliku tulemuse ja tõenäoliselt saab Uue Ühtsuse ja Rahvuslaste Ühenduse kõrval kolmandaks valitsuse osapooleks. See on Roheliste Parteist, Regioonide Ühendusest, Liepaja Parteist ja Pilensi kutsutud inimestest moodustunud Ühinenud Nimekiri.

"Tegin ettevõtjate ja juhtide seas üleskutse koonduda ja minna riigile appi, et seista meile kõigile tähtsate väärtuste eest. Nende eest, mis olid olulised meie isadele ja vanaisadele," ütles Ühinenud Nimekirja asutaja Pilens.

"Meil on valitsus, kes on ilmutanud suutmatust ületada kriise. Meil on avalikult Kremli-meelsed jõud, kel oli ka koostöölepe (Venemaa liidri Vladimir) Putiniga. Meil on populistid, kes laiutavad seimis. Meie oleme neile kõigile reaalne alternatiiv, täiesti turvaline ja kindel valik," rääkis Ühinenud Nimekirja aseesimees, Regioonide Ühenduse juht Edvards Smiltens

"See pole Rahvapartei number kaks. See on midagi hoopis muud. See on projekt, mille raames koondame jõud, mõistmaks, et meid ootavad kaks väga rasket aastat," sõnas Pilens.

Kui peaminister Karinš on Läti populaarseim poliitik, siis osa tema lõpetavast vikerkaarevalitsusest on ka nende valimiste suurimad kaotajad – kaitseminister Artis Pabriksi Arengule/Poolt! ja justiitsminister Janis Bordansi Konservatiivid. Nüüd on Konservatiivide asemel parlamendis Progressiivsed.

"Konservatiivid olid need, kes vedasid mitut olulist reformi. See polnud just populaarne tegevus. Näiteks kõrgkoole reformides muutusime neis loomulikult ebapopulaarseteks. Korruptsiooniga võideldes kaotasime toetajaid paljudes omavalitsustes. Samas Uus Ühtsus ja ka Rahvuslaste Ühendus ajasid tavapärast Läti poliitikat ega teinud midagi," ütles Bordans.

Parlamenti pääses 19 kandideerinud nimekirjast seitse. Jälle päris killustunud parlament, kuid nii poliitikud kui ka politoloogid usuvad, et valitsus õnnestub moodustada kiiremini kui eelmisel korral. Karinši võimalik jätkamine peaministrina suurendab küll valitsuse usaldusväärsust, kuid kui stabiilseks ja töövõimeliseks see kujuneb, näitab aeg.