Erakoolid soovivad riigilt suuremat paindlikkust
Erakoolide liit soovib kohtuda haridusminister Tõnis Lukasega, et arutada kulude järsku tõusu ja erakooli seaduses fikseeritud õppemaksu lage, mis takistab eraomanduses koolidel keset õppeaastat tõsta õppemaksu.
Suureks probleemiks on erakoolidele, et nende tegevuskulude toetus arvestatakse umbes 1,5-aastase nihkega, kirjutas pöördumises ministrile MTÜ Eesti Eraüldhariduskoolide Ühenduse esimees Ahto Orav.
"Tegevuskulude toetus arvutatakse järgnevaks aastaks välja eelnenud aasta kohaliku omavalitsuse numbrite alusel ja kuna praegune määr on fikseeritud enne viimase aasta suuri kulude kasvusid, siis ei kajasta see kaugeltki tegelikku olukorda," selgitas Orav. "Kulude kasv viimase aasta jooksul on kõigile koolidele olnud ühesugune, sõltumata asukohast või omandivormist, sest ega piltlikult öeldes elektrikilbi ja kaugküttetoru otsast ei saa koolimaja lahti ühendada," lisas ta.
Orava sõnul selgus erakoolipidajate seas tehtud uuringust, et võrreldes eelmise aastaga on elektri- ja kommunaalkulud suurenenud keskmiselt poolteist kuni kaks korda, gaasiküte rohkem kui kolm korda ja hoonete haldamise ja heakorra kulud keskmiselt poolteist korda.
Teise probleemina toob Orav välja, et olgugi on õpetajate palga alammäära tõstmine on kõigile koolidele ja õpetajatele suur rõõmusõnum, siis veab kiire alammäära tõus kaasa ka teisi palkasid koolis, mille tööjõukulude katmine riikliku haridustoetuse alla ei käi. Sinna kuuluvad näiteks erinevad tugi- ja haldusfunktsioonide töötajad ja teenindav personal.
"Pole ju mõeldav, et pedagoogilise personali palk tõuseb 23,9 protsenti ja muu personali palk koolis üldse ei tõuse. Samas on selle muu personali palk just see, mida kaetakse õppemaksuga, aga sellel on jällegi erakooliseadusega seatud lagi vastas," kirjeldas Orav Lukasele probleemideringi.
Ta tõdes, et peale õppemaksu aga erakoolil enda majandamiseks muid võimalusi ei ole. "Ehk kui isegi tahaks kaasata lapsevanemate täiendavat toetust kommunaal- ja palgakulude kasvu katteks ning lapsevanemad oleks sellega nõus, siis seaduslikult seda teha pole võimalik. Õppekava mahtu ja tunnijaotusplaani jooksvalt muuta ei saa, õppemaksu jooksvalt tõsta ei saa ja õppemaksu lagi on vastas, aga palka maksma peab ja kulusid vähendada ei saa. Nokk-kinni-saba-lahti," lausus Orav.
Ta tõi välja ka erinevuse kohalikele omavalitsustele või riigile kuuluvate koolidega. "Kui omavalitsused saavad viimase aasta kahekordse kommunaalkulude kasvu ja palgakulude suurenemise katteks operatiivselt eraldada koolidele oma eelarvest lisaraha, kas mõne muu rea arvelt eelarves või täiendava lisaeelarve kaudu, siis erakoolidel see võimalus tänastes oludes lähtudes regulatsioonist sisuliselt puudub," sedastas Orav.
Ta lisas, et kui õppemaksu lagi ja erakoolide rahastamise süsteem jääb muutmatuks ja mingeid lisameetmeid ei ole tulemas, siis on mõned ebasoodsatesse oludesse lõksu jäänud koolid kaalumas ka uste sulgemist.
Lisaks soovib erakoolide ühendus kohtumisel ministriga arutada, kas kriisimeetmed väike- ja keskmise suurusega ettevõtete energiakulude kompenseerimiseks hõlmavad ka erakoole ja erahuvikoole. praegu erakoolidel seda teadmist ei ole.
Toimetaja: Mari Peegel