Omavalitsuse tulud on kasvanud üle üheksa protsendi, 160 miljonit eurot laekub varasemast rohkem. Seega kaasaegset vasakmõtet kandvate sotsiaaldemokraatidest koalitsioonikaaslaste jutud omavalitsuste lähenevast pankrotist on mõnevõrra liialdatud. Rõhutan üle, et omavalitsuste tulud kasvavad järgmisel aastal jõudsalt ja riik tuleb nõrgematele ka appi.

Järgmisel eelarveperioodil saavad omavalitsused aastas üle 300 miljoni euro lisaraha, mis aitab keerulisi aegu üle elada. Kasvatades kohalike elanike tulusid, omavalitsustele laekuvaid maksutulusid ja võimaldades teha nende arvel vajalikke investeeringuid, maksta palku ja aidata abivajajaid. Olukorda saab vaadelda ka vastupidi: 2023 tuleb omavalitsustele hea aasta.

Igaüks soovib, et kodukohas läheks elu paremaks, olgu see linnas või maal. Paar suuremat linnapiirkonda saavad Eestis suhteliselt hästi hakkama. Aga minu arvates peab inimestel, kes tahavad pere luua, tööd teha ja lapsi kasvatada, olema selleks võimalused kõikjal Eestis.

Regionaalpoliitika ülesanne on vähendada vahet rohkem ja vähem edukate piirkondade elatustaseme vahel, luues suurtest keskustest eemal selleks rohkem võimalusi. Eesti rahvas peab elama üle maa, mitte kolima vaid suurlinnadesse. Idapiiri ääres on hõre asustus lisaks ka julgeolekurisk.

Usun, et enamik inimesi on nõus sellega, et majanduslikult tuleb soodustada ettevõtete tegevust maapiirkondades, et bussiliinide kättesaadavust väiksemates asulates tuleb parandada ja et korralikud teed peavad viima igale poole, kus inimesed elavad. Samuti peavad hea arstiabi ja koolid olema kättesaadavad võimalikult kodu lähedal ja selleks tuleb tõsta meditsiinitöötajate ja õpetajate palkasid.

Loomulikult tekib alati küsimus rahast ja sellest, kas elu hoidmine üle Eesti on majanduslikult kasulik. Mina olen seda meelt, et riik peaks maapiirkondade arengut toetama isegi siis, kui see ei ole majanduslikult kasulik. See puudutab ka eluks vajalikke teenuseid nagu postkontorid, koolid, poed ja vajalikud meditsiiniasutused.

Kohalikel omavalitsusel on kohaliku elu korraldamisel suur roll. Kuigi me vahel seda ei taju, otsustab just kohalik omavalitsus selle üle, milline on meie elukeskkond ja millised on meie võimalused oma elu elada. Selleks, et omavalitsused suudaksid pakkuda oma kodanikele enamat, tehti haldusreform.

Olen nõus nendega, kes leiavad, et suuremas omavalitsuses on võim kaugemal ja enam ei saa vallavanemal nööbist kinni võtta. Samas on see loonud võimaluse, et omavalitsus suudab ette võtta suuremaid projekte ja investeeringuid.

Selleks aastaks on valitsus riigieelarve riigikogule esitanud ja edasised arutelud jätkuvad seal. Linnade ja valdade võimalusi aitab suurendada prognoositav 160 miljoni euro võrra suurem tulumaksu laekumine. Tänu suurenevale tulumaksu laekumisele ja tasandusfondile kasvab kohalike omavalitsuste tulubaas järgmisel aastal 9,8 protsenti. Riik toetab kohalikke omavalitsusi üle kümne miljoni euroga nii kõrgete energiahindadega toimetulekul kui ka Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel.

Hea uudis on see, et peatselt jõuab omavalitsusteni ka ligi 250 miljoni eurot uut euroraha, mille eest saab ettevõtetele pakkuda ametikoolide ja kolledžite baasil inkubatsioonivõimalusi ja tootearendustuge, arendada noorte ettevõtlikkust, tööstusalasid ning kaugtöövõimalusi, luua multifunktsionaalseid teenuskeskuseid ning omavalitsuste ühisteenuseid.

Lisaks suunatakse Ida-Virumaale õiglase ülemineku fondi toetusega 340 miljonit eurot, millega leevendatakse põlevkivisektori mahu vähenemisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid. Mida täpselt teha soovitakse, on suures osas omavalitsuste otsus, milles tuleb kohapeal kokku leppida. Sellele lisanduvad CO2 kvoodirahast investeeringud kohalike omavalitsuste taristusse kokku ca 60-70 miljoni euroga aastatel 2023-2026.

Me kõik jääme vanaks ja kes meist tahaks oma lähedastele koormaks olla. Üks selle valitsuse suur otsus on see, et tänu pikaajalise hoolduse reformile saavad omavalitsused lisajõudu pikaaegse mure leevendamiseks, kus hooldekodude tasud on paljude teenuse vajajate jaoks liiga kallid, kuid omavalitsusel on puudunud seni võimekus nende koormat vähendada.

Selleks on kavas anda omavalitsustele pikaajalise hoolduse korraldamiseks inimeste omaosaluse vähendamiseks 2023. aastal 39,2 miljonit eurot ja 2024. aastal 56,7 miljonit eurot (läbi tulubaasi).

Pikaajalise hoolduse rahasid saab omavalitsus kasutada ka koduteenuste arendamiseks, millega kaasneb hooldust saavate isikute ringi laienemine. Kindlasti ei ole ära unustatud omavalitsuste investeeringuid. Samuti leevendab valitsuse ellu viidav lapsetoetuste ja perehüvitise märkimisväärne tõus osaliselt lastega pere toimetulekut.

Mõned omavalitsusjuhid on pahandanud, et koroonaaegsed kriisimeetmed ei jätku. Sellel on lihtne põhjus: see kriis on möödas. See, et omavalitsused said koroonakriisi ajal lisatuge, oli omas ajas vajalik, sest arvati, et omavalitsuste tulubaas väheneb kriisi ajal oluliselt. Aga koroonakriis oli äärmiselt erakordne sündmus nii riigi kui ka omavalitsuste jaoks, kuna majandustegevus üle kogu riigi oli oluliselt takistatud ja seetõttu oli vajalik riigipoolne tugi, sealhulgas investeeringute abil majanduse elavdamiseks ning inimeste toetamiseks.

2023. aasta administratiivseid piiranguid majandustegevusele ei ole ja nii ei ole energiahindade tõusuga kaasnevad raskused ja koroonakriis oma ulatuselt kindlasti võrreldavad.

Seetõttu on erinevad ka riigi poliitikameetmed. Nii on valitsus ellu viinud elektrituru reformi, mis vähendab oluliselt omavalitsuste vajadust toetada oma elanikke elektriarvete tasumisel. Olen teinud ka ettepaneku laiendada elektri universaalteenust omavalitsustele.

Kokkuvõttes tuleb 2023. aasta paljudele omavalitsustele hea aasta.