Neljapäeval selgus, et Eesti miljardi euro suuruse võlakirjaemissiooni kupongi intressimääraks kujunes neli protsenti. "See neli protsenti miljardilise laenu pealt intressi tähendab seda, et iga järgnev aasta me maksame 40 miljonit intressikuludeks," ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

"See on täiendav kulu riigieelarves ja arvestades, et igal järgmisel aastal on ka eelarvedefitsiit miljard ja üle selle, siis meil neid 40-miljonilisi tükke hakkab kuhjuma ja intressimaksed nelja-viie aasta pärast võivad kujuneda mitmesaja miljoni kanti," lisas Kaasik.

"Kui me vaatame eelarvestrateegias kirjeldatud eelarvepuudujääki, valitsussektoril tervikuna, siis see järgmise nelja aasta peale oli üle viie miljardi euro. Kui me ütleme, et see viis miljardit eurot tuleks laenata intressiga neli protsenti, siis see tähendaks, et kulutused oleksid 200 miljonit aastas. Iga-aastaselt," lisas Kaasik.

"See on väga suur summa, millega me peaksime arvestama kõigi oma plaanide tegemisel. Kindlasti ei saa enam väita seda, et me saame kuidagi tasuta võlga, või väga odavalt võlga. See on ikkagi päris suur kulu ja me peame kõigis oma plaanides nüüd sellega arvestama," rääkis Kaasik.

Eesti kõrgem intressimäär kirjeldab Kaasiku sõnul uut reaalsust, kus me oleme. "Riigiti intressid on erinevad, aga tõsi on see, et ühelt poolt nad on volatiilsed viimasel ajal. Teiseks, nüüd kiireneva inflatsiooni ja ka karmistuva rahapoliitika tingimustes on nad kiiresti ka tõusnud," märkis Kaasik.

"Saksamaa 10 aasta intress on turgudel natukene üle kahe protsendi. Kui me räägime oma piirkonnas intressimääradest, päris täpselt samasuguse tähtajaga intresse turul ei ole, väga täpselt võrrelda ei saa, aga kui me räägime suurusjärgust, Läti-Leedu puhul ikkagi ka 3,5 protsenti ja üle selle intressimääradest. Kui nemad läheksid turule, siis umbes samas summas peaksid nad intressi maksma," lisas Kaasik.