Sõerd: järgmisel aastal tuleb laenu võtta 1,2 miljardit
Riigikogu liikme ja endise rahandusministri, reformierakondlase Aivar Sõerdi sõnul tuleb kallinenud intressikeskkonnas Eestil järgmisel aastal laenud võtta 1,2 miljardit eurot. Osaliselt tuleb uue kallima laenuga tagasi maksta varasemalt võetud odavamat laenu.
Riigieelarve seletuskirja järgi võtab riik tänavu laenu 1,5 miljardit eurot, millest üks miljard peaks olema praegune miljardi euro võlakirja emissioon. Aasta esimeses pooles oli kaks lühiajalise võlakirja emissiooni, aastase ja pooleaastase tähtajaga. Pooleaastase tähtajaga võlakirjad lunastati septembris, kirjutas Sõerd sotsiaalmeedias.
Sõerd jätkas riigieelarve analüüsi, märkides, et järgmise aasta kohta on andmed sellised, et riigi võlg suureneb 784 miljoni euro võrra. Varasema laenu tagasimakseid tuleb järgmisel aastal teha 418 miljonit eurot.
"Varasemat laenu tuleb tagasi maksta uue kallima laenuga. Kokku on järgmise aasta laenuvajadus 1,2 miljardit eurot. Seda numbrit eelarve seletuskirjast ei leidnud, aga eile sai sellele rahanduskomisjonis vastuse. Järgmise aasta laenuvajadust mõjutab ka see, et ilmselt kõik praegusest miljardi euro võlakirjaemissiooniga saadud rahast ei kulu tänavu ära," ütles Sõerd.
"Intressikulu osas kordan üle oma varasema seisukoha, et järgmise kümne aasta jooksul võib aastane intressikulu kerkida 400-500 miljoni euroni aastas. Pigem on see hinnang viimaseid arenguid silmas pidades tagasihoidlik."
Sõerd lisas, et järgmise aasta riigieelarve seletuskirja andmetel on Eesti järgmise aasta intressikulu üle 90 miljoni euro. "Aga see intressikulu prognoos tehti eeldusel, et pikaajalise võlakirja intress võiks olla 2,4 protsenti. Praegune miljardi euro võlakirja emissioon näitab, et olukord on tükk maad karmim. Samas riik saab ka oma varadelt varasemast suuremat intressi. Näiteks stabiliseerimisreservi varade hoiustamiselt," ütles endine rahandusminister.
Neljapäeval selgus, et Eesti uue miljardi euro suuruse võlakirjaemissiooni kupongi intressimääraks kujunes neli protsenti. Sõerdi sõnul näitab see, kui järsult on olukord riikide võlakirjaturul muutunud.
"Veel suve algul oli ootus, et sügisel võiks Eesti pikaajalise võlakirja intress tulla umbes Saksamaaga võrreldaval tasemel, ehk umbes kaks protsenti. Tegelikkus on Saksamaaga võrreldes kaks korda kõrgem intressitase, mis läheneb juba Itaalia võlakirjale," märkis Sõerd.
Toimetaja: Huko Aaspõllu