Aaviksoo: kõrgharidus vajab lisaks rahale sisulisi otsuseid

Jaak Aaviksoo
Jaak Aaviksoo Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kõrghariduse rahastuse probleemide lahendamiseks ei piisa ainult sellest, et kõrghariduse rahastus tõuseb. Endine haridusminister ja rektor Jaak Aaviksoo ütleb, et vaja oleks kõrghariduses sisulisemat analüüsi ja sellest tulenevaid otsuseid.

Endine haridus- ja teadusminister ning rektor Jaak Aaviksoo rääkis ERR-ile, et täiendavat rahastust on kindlasti kõrgharidusse vaja, aga mündil on ka teine pool

"Ma arvan, et me kõrghariduspoliitika peaks olema palju selgemini eesmärgistatud ja võib-olla struktuurselt ülevaadatud, et kas kõik need asjad, mida me praegu kõrghariduses teeme, kas need on vajalikud ja kuidas neid saaks efektiivsemalt teha. Et siin on ka kindlasti mõtlemise koht."

Näiteks vajavad Aaviksoo sõnul lahendust küsimused, kuidas vältida õppekavade dubleerimist ja sedagi, et mõnele erialale asub õppima märgatavalt vähem inimesi kui on kohti.

"Neid küsimusi tegelikult on palju ja selleks on vaja terviklikku riiklikku kõrghariduse poliitikat. Paraku meil seda täna mingisuguse tekstina ei ole ja see hariduse arengukava, see on ilus ja ümmargune jutt, aga konkreetsetele küsimustele paraku ta vastuseid ei anna."

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduse poliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak ütles, et sisuliselt analüüsitakse kõrgharidusõpet peaaegu kogu aeg.  Rohkem tähelepanu saab kõrghariduses toimuv halduslepingute sõlmimise ajal, mil vadatakse üle kvaliteet ja kvantiteet ning lepitakse uueks perioodiks kokku ka eesmärgid.

"Kus me ikkagi räägime läbi need suuremad teemad, et kus meie hinnangul on vaja õppemahtu suurendada, et ei ole see kooskõla tööturu vajadustega piisav, lepitakse kokku seal nendes eesmärkides, mis puudutab siis teadustegevust ja õppe kooskõla ja eks me vaatame ka õppurite vastuvõttu, väljalangemise ja lõpetamise dünaamikat ja dubleerimist sama moodi. Dubleerimist võib ju tolereerida nendes valdkondades paremini, kus tööturu vajadus on suur."

Lisaks ütles Haidak, et ilmselt jääb ka valdkondi, kus lõpetajate hulk võibki olla väga väike, aga see on seotud laiemalt ka eesti keele ja kultuuri elus hoidmisega. Samas viitas Aaviksoo, et aastaid tagasi valminud Gunnar Oki raporti järgi tuleks koondada Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja teadustegevus kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus. Aaviksoo ütles, et niisugust lahendust tasuks kindlasti kaaluda.

"Õppejõudusid meil ei jätku, piisavalt häid üliõpilasi ei jätku. Me korraldame järelkonkursse selleks, et saada kõik oma õppekavad täis ja siis ka ei jätku ja mõnel õppekava tuleb avada viie üliõpilasega ja siis pidada neile loenguid, et see kõik on ilmselgelt üle jõu käiv," selgitas Aaviksoo.

"Aga kui see kogu reform läheb ainult asutuste liitmise peale, siis hoitakse kokku rektori palk ja võib-olla üks sekretär, aga sisulist integratsiooni ei tule. Nii et ma ikkagi kutsuksin üles haridusministeeriumi ja hariduskogukonda mõtlema selle peale, et mis me sisuliselt tahaksime saada?"

Haidak ütles, et praegu institutsionaalsete muutuste teemat laual ei ole.

"Sest lõppkokkuvõttes ülikoolid on meil ju loodud igaüks iseseisva seadusega ja seaduseid teeb riigikogu  ja see tähendab, et siis peaks olema selline suurem ühiskondlik konsensus, et jah, see on see tee, mille me valime."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: