Ebaühtlane õunasaak on koduse õunamahla tegemise taas ausse tõstnud
Tänavune õunasaak on üle Eesti väga ebaühtlane; kui mõnel pool ei jõua puud ubinaid ära kanda, siis teises kandis rikkusid kevadine rahe ja suvine põud saagi täielikult ära. Rasked ajad on aga koduse õunamahla tegemise jälle ausse tõstnud.
Hiiumaa mahlategija Triinu Schneider on juba mitu nädalavahetust tulnud mandrile õunamahla pressima. Kui kodusaarel soovijaid napib, siis Harjumaal täituvad mahlapressimise ajad kiiresti.
"Nagu elus ikka, ühel on ja teisel pole, üks on kade ja teine on õnnelik. See aasta on väga erinev, eriti piirkonniti. Ühes piirkonnas on hästi palju, teises vähem," rääkis Triinu Õunamahla omanik Triinu Schneider. "Mina näiteks olen kade, et teistel on."
Õitsemise ajal Kassarit tabanud rahevihm peksis Schneideri õunaaias tolmukad puruks ja nii jäi loodetud saak saamata. Seetõttu oli naine sunnitud peatama ka Rimi ja Selveriga sõlmitud lepingud, sest pole mahla, mida supermarketisse saata.
"Antonovka on väga võimas see aasta, ka oma aias Antovoka sugulast Triinu kollast oli päris palju, kuna tema õitseb kõige esimesena ja rahevihm teda ei kahjustanud. Samas sibulõun on muidu ka väike, aga see aasta on eriti väike," rääkis Schneider.
Kogenud mahlategija sõnul on inimeste huvi mahla tegemise vastu märksa suurem kui tavaliselt, ilmselt on oma osa selles ka püüd pisut kokku hoida.
"On hakanud tegema need, kes varem ei teinud, on hakanud tegema noored pered, kes vahepeal ei viitsinud. Pigem ikka on tõusutrendis, et teeme oma asjast midagi talveks," ütles Schneider.
Tiina pere teeb vanaisa aiast korjatud õuntest mahla esimest korda, kaasa võetud sajast liitrist õuntest peaks tulema 50 liitrit mahla.
"Vist oli sama palju kui tavaliselt, aga me pole varasematel aastatel teinud, oleme loomaaeda viinud, siis mõtlesime, et see kord teeme. Polnud joojaid nii palju, alles kasvasid sinna ikka, et nüüd tahaks juua," kirjeldas Tiina.
Kui mõnel perel oli tänavune saak nii suur, et mahlapressimise ajal tuli kihutada poodi lisakanistreid ostma, siis Kalamajas elav Urmas võttis seekord vähem anumaid kaasa.
"Mahlaõunu oli sama, aga talveõunu oli vähem. Muidu on kuskil 15 kotti, see aasta on 10 kotti. Ma kogust ei oska öelda," rääkis Urmas.
Aga neile, kes veel kahtlevad, kas visata maha kukkunud ubinad komposti või teha mahlaks, on Schneideril üks hea soovitus. "Võta õun, proovi, hammusta, kui sulle meeldib see, siis on ka mahl hea. Kui teed paha nägu hammustamise peale, siis pole mõtet sellest ka mahla teha," ütles ta.
Toimetaja: Barbara Oja