Kuuse sõnul olid plahvatused hommikul Eestis saatkonna hoonest linnulennul 500 meetri kaugusel, kas tegu oli rakettide või ründedroonidega, polnud veel selge.

Olulisi taristuobjekte Kiievis Vene väed rünnakuga ei tabanud.

"Elektrivarustusega on probleeme ja veega. Aga usun, et ukrainlased saavad elektriliinid või alajaamad remonditud tundidega. Küsimus on selles, kas päeva esimese poole ründelainele järgneb veel midagi ja ma pigem arvan, et järgneb," lausus Kuusk.

Kuuse sõnul võib Venemaa rünnakuajendiks pakkuda nii Kertši sillal juhtunud kui allajäämist Ukraina vägedele lahinguväljal.

"Initsiatiiv lahinguväljal olnud ukrainlaste käes juba augusti keskpaigas. Tsiviilobjektide ja rahulike elanike pommitamine näitab, et nad tahaksid kuidagigi saada initsiatiivi tagasi," ütles Kuusk.

Küsimusele, kas nüüd võib järgneda Venemaa poolelt järjekordne tuumapommiga ähvardamine, vastas Kuusk, et see on võimalik.

"Praegu on õhus igasügisene strateegiliste tuumarelvade õppus, mis seni pole veel toimunud. Ei imestaks, kui see paari päeva jooksul juhtuks," nentis suursaadik.

Ukraina elektrimüük Euroopale võib katkeda

Kuusk ütles hiljem "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et Eesti saatkonna meeskond on terve ja ohutus kohas. "Ühendus nendega on olemas," lausus ta.

Venemaa raketirünnaku kohta märkis Kuusk, et kuigi võib tunduda, et tulistatakse huupi, siis on motiveeritud sihtmärgid olemas, mida näitas ka alajaamade tabamine Kiievis.

"Kui muidu oli elektrit üle Ukrainal, sest tarbimine on sõja ajal vähenenud ja nad said Euroopale elektrit müüa, siis nüüd võib see probleemseks osutuda," märkis Kuusk.