Ühtegi: esmaspäevane rünnak on Venemaa käitumisele tüüpiline

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ütles "Välisilmas", et Venemaa esmaspäevane rünnak Ukrainale on riigile tüüpiline vasturünnak.

"Me ei tohiks väga üllatuda selle käitumise üle. Kasvõi järele mõelda nendele sündmustele, mis leidsid juba aset märtsis-aprillis Ukrainas või vaatame tagasi 2016. aastas Aleppo pommitamisele, kus miski ei olnud püha," ütles ta.

Ühtegi sõnul on praegu ukrainlased juba mõnes mõttes harjunud selliste pommitamistega. "Kui sellise asjaga üldse saab harjuda. Aga mis võiks veel suurem olla – tuumalöök? Sellest on palju räägitud, aga paistab see on raske otsus ka Venemaa juhtidele," sõnas ta.

Lauspommitamine on samas Venemaa käitumisele täiesti tüüpiline, märkis Ühtegi. "83 raketti on üsna piiripealne võimekus juba. Vahepeal jäi neil niigi raketilöökide andmine soiku, sest nad on enamus on varust ära lasknud. See varu, mida nad hoiavad, on juba hädavajalik mistahes puhuks. See, et võeti otsus sealt veel võtta 83 või rohkemgi, me kõike ei tea täpselt, näitab sellist raevunud nõrkust, jõuetust."

Suure kiirusega liikuvaid rakette ei ole aga tavapäraste vahenditega lihtne alla võtta, rääkis Ühtegi.

"Selleks raketid mõeldud ongi, et neid oleks raske alla võtta. Aga tõepoolest, ukrainlased on öelnud, et neil napib õhutõrjet, räägime just sellisest, mida oleks võimalik kasutada kiirete ja väikeste sihtmärkide vastu, mitte suurte pommitajate ja madalalt lendavate aeglaste lennuvahendite vastu," sõnas Ühtegi.

Kui selline raketirünnak tuleks Eesti peale, ei ole meil praegu võimekust neid alla võtta, ütles Ühtegi. Siin oleks abi aga liitlastest, kes suudavad.

Venemaa ähvardusele kasutada tuumarelva on pakutud erinevaid vastuseid. "Ameeriklased on lubanud kogu Musta mere laevastiku põhja lasta ja lubadusi on antud teisigi. Ühest otsust tehtud ei ole, mis see vastus võib olla. Väga palju sõltub ka, mis taseme tuumarelva kasutatakse. Kui see on taktikaline tuumarelv, nagu Venemaa mingil määral ilmselt planeerinud on, siis mingil määral on see koht, kus võidakse leppida, et on kasutatud tuumarelva," rääkis Ühtegi.

"Küll aga näiteks külma sõja ajal nii ka planeeriti sõjapidamist – et kasutatakse taktikalist tuumarelva nagu taktikalist relva ja vahendit mingil hetkel lahinguolukorra muutmiseks," ütles Ühtegi.

Ühtegi märkis, et kui Ukraina otsustab jätkata intensiivset pealetungitegevust, on see riigi jaoks täna ehk kõige õigem samm saavutada võimalikult head positsioonid. "Talv on tulemas ja talv on läbirääkimiste aeg. Võimalik on ka talvine kampaania, kui ilm seda soodustab, aga arvan, et tulev talv on pigem läbirääkimiste periood, kui võib-olla üle Ukraina peade räägitakse läbi ja otsitakse rahu."

"Kindlasti kujunevad lähiajal välja uued koalitsioonid, vanad lagunevad. Me näeme seda juba täna, riigid, kes on SRÜ koosseisus olnud, on pead tõstnud ja mässama hakanud," sõnas Ühtegi.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Välisilm", intervjueeris Astrid Kannel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: