Soome kaitseminister Antti Kaikkonen nimetas kohtumist ajalooliseks. Rootsi ja Soome esindajad saavad esimest korda osaleda kõigil NATO koosolekutel, välja arvatud tuumaheidutuse teemalistel aruteludel. Nad saavad ka sõna võtta, kuigi otsustusõigust veel ei ole.

NATO liikmesriikidest vaid Ungari ja Türgi ei ole Soome ja Rootsi ühinemist alliansiga heaks kiitnud. Kaikkonen avaldas lootust, et NATO kohtumise raames toimuvatel kahepoolsetel kohtumistel Türgi ja Ungari kaitseministriga õnnestub saada selgem pilt, mis seisus ratifitseerimisprotsess nendes riikides on.

Türgi on varemgi mõista andnud, et probleemid on pigem Rootsi kui Soomega. Soome on aga siiani kindlaks jäänud, et NATO-sse minnakse kindlasti Rootsiga koos.

Kaikkonen tuletas meelde, et Soome utsitas kevadel Rootsit tagant, et nad liikmetaotluse esitaksid ja nüüd ei sobiks Soomel kuidagi üksi eest ära minna.

Soome poliitikavaatlejate sõnul on aga nii mõnedki parlamendisaadikud, eriti välisasjade ja kaitsekomisjoni liikmed isekeskis arutlenud, mida teha siis, kui Soomele näidatakse rohelist tuld, aga Rootsile mitte.

Poliitikatoimetaja Timo Haapala sõnul loodetakse sellist olukorda vältida, aga kui nii peaks minema, võidab ilmselt pragmaatilisus: Soome ühineb NATO-ga ega jää Rootsit järele ootama.

Soomlased jälgivad hoolega ka Ukraina sündmusi. Esmaspäevane Venemaa lausrünnak Ukraina linnadele tõstis päevakorda mure, kas ja kuidas suudaks Soome ennast sellise hulga rakettide vastu kaitsta. Soomel on küll olemas tõhus õhutõrje tiibrakettide vastu, aga ballistiliste rakettide vastu praegused õhutõrjesüsteemid ei aita.

Soome tegutseb siiski juba selle nimel, et niisugust võimekust luua. Kevadel otsustas kaitseministeerium alustada läbirääkimisi kahe kaitsetööstusettevõttega ja järgmise aasta alguses peaks tulema otsus, kellelt kõrgelt lendavate rakettide vastu tõrjesüsteem ostetakse.

Venelaste esmaspäevane julm rünnak pani Turu linnapea nõudma Venemaa konsulaadi sulgemist Turus. Juba veebruaris, kohe pärast Venemaa kallaletungi algust lõpetas Turu sõpruslinna suhted Peterburgiga. Sotsiaalmeedias leidis linnapea üleskutse tugevat toetust. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova vastas sellele ähvardustega, aga ei täpsustanud, mida Venemaa siis ette võtaks.

Soomlased panevad end valmis ka tuumaohuks. Teisipäeval soovitas sotsiaal- ja terviseministeerium kõigil kolme- kuni 40-aastaste inimeste jaoks varuda koju jooditablette ja ühe päevaga osteti apteegid tühjaks. Arstid kiirustasid hoiatama, et ilmaaegu jooditablette sisse võtta ei tasu.

Kolmapäeval kinnitasid apteegid, et tablette on Soomes küllalt ja lähinädalatel toimetatakse uus kogus apteekidesse. Kiirguskeskuse juhid toonitasid, et sõda Ukrainas ei saa tekitada olukorda, kui Soomes läheks vaja jooditablette.

Ka Sotsiaal- ja terviseministeeriumi spetsialist Elina Asola möönis, et jooditablette läheks vaja siis, kui viibitakse ohu tekkides tuumajaama vahetus läheduses, mõnekümne või äärmisel juhul mõnesaja kilomeetri raadiuses.

Agentuurile STT antud intervjuus ütles Asola, et jooditablettide varumise soovitus anti välja seetõttu, et Maailma Terviseorganisatsioon uuendas oma soovitust juba 2017. aastal, aga Soome ei jõudnud Asola sõnul oma soovitust koroonapandeemia tõttu värskendada.

Varem soovitati jooditablette kiirgusohu korral kõigile, nüüd aga vaid kasvueas inimestele ehk kuni 40-aastastele. Kõik soomlased siiski ostupaanikaga kaasa ei läinud. Mõned märkisid humoorika rahuga, et neil on Tšornobõli katastroofi ajast veel varud alles.