X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Valgevene kuulutas välja terroritõrje operatsiooni

Valgevene president ja diktaator Aljaksandr Lukašenka
Valgevene president ja diktaator Aljaksandr Lukašenka Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Didor Sadulloev

Valgevene välisministri sõnul tehti otsus kuulutada riigis välja terroritõrje operatsioon peale teateid naaberriikide provokatsioonidest Valgevene suhtes. Riigi opositsioonimeedia hinnangul tegi Lukašenka otsuse korraldada riigis varjatud mobilisatsioon. Samas puuduvad märgid Valgevene rünnakust Ukrainale.

Valgevene režiimi välisminister Vladimir Makei kinnitas terroritõrje operatsiooni väljakuulutamist reedel avaldatud intervjuus Vene ajalehele Izvestija.

Makei sõnul on "riigi relvajõud ning eriteenistused valmis vastama naaberriikide provokatsioonidele". Valgevene opositsioonilise meedia teatel on Lukašenka otsustanud korraldada Valgevenes varjatud mobilisatsiooni.

Praegu pole teada kas ja kuidas terroritõrje operatsiooni väljakuulutamine on seotud väidetega varjatud mobilisatsiooni väljakuulutamisest.

"Täna kahjuks on maailm muutunud nii ettearvamatuks, et me ei saa enam mitte kedagi usaldada," ütles Makei intervjuus. Minister lisas, et riigi idapiir Venemaaga on samas turvatud.

Seetõttu peab Valgevene Makei sõnul tegelema iseenda julgeolekuga ning tagama "et okupandi jalg ei astuks meie maa peale."

Ministri sõnul on riigi relvajõud ning eriteenistused valmis vastama naaberriikide provokatsioonidele.

Valgevene president Aljaksandr Lukašenka teatas 4. oktoobril peale kohtumist Valgevene julgeolekuteenistuste esindajatega, et Poola ja Leedu koondavad vägesid Valgevene piiri äärde, vahendas Interfax.

Selliste väidete paikapidavuse kohta puuduvad tõendid.

Meie Niva: Lukašenka on otsustanud korraldada varjatud mobilisatsiooni

Valgevene portaali Naša Niva (Наша Ніва) teatel on Lukašenka juba teinud otsuse viia Valgevenes läbi varjatud mobilisatsioon sõjaväelise valmisolekukontrolli nime all, kinnitas portaalile allikas Valgevene relvajõududes.

Esimese mobilisatsioonietapi jooksul inimesi linnadest ei mobiliseerita, vaid piirdutakse maaelanikkonnaga, kinnitas allikas. Varjatud mobilisatsiooni eesmärk on suurendada Valgevene lahingüksuste komplekteeritust.

Naša Niva portaali hinnangul suurendab lahingüksuste formeerimine tõenäosust sõjaliseks eskaleerumiseks Valgevene-Ukraina piiril.

Ühe Valgevene relvajõudude ohvitseri sõnul tähendaks kuni 2000 inimese mobiliseerimine kitsamat komplekteerimist, näiteks suurtükiväe jaoks kitsamate lahingülesannete täitmiseks.

Tähelepanelik tasub olla kui mobiliseeritute arv ületab viie tuhande piiri, mis tähendaks mingis kindlas suunas löögirühma moodustamise, kinnitas allikas. Kui mobiliseeritute arv ületab 10 000 piiri, siis oleks ründegruppe mitu.

Portaali hinnangul kinnitavad Lukašenka ja Valgevene kindralid avalikult, et Valgevene astub sõtta ainult siis kui riigi territooriumit rünnatakse. Samal ajal tegeleb riiklik propaganda teavitustegevusega, millega jäetakse avalikkusele mulje peatsest rünnakust Ukraina poolt.

Kõnekas on ka asjaolu, et Valgevene riigipea tunnustas Valgevene osalemist Venemaa välja kuulutatud "sõjalises erioperatsioonis", mis muudaks Valgevene Ukraina silmis legitiimseks sihtmärgiks.

Varasemast on mitmeid teateid Vene mobiliseeritute saabumisest Valgevenesse sõjalise väljaõppe saamiseks.

Valgevene president Aljaksandr Lukašenka teatas esmaspäeval Venemaaga ühiselt loodud sõjalisest formatsioonist. Teade tuli kaks päeva peale Lukašenka kohtumist Vene presidendi Vladimir Putiniga Peterburis.

FT: Ukraina ametiisikute sõnul sunnib Venemaa Valgevenele sõtta minekut peale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas ka teisipäeval G7 grupi riikide liidreid Venemaa püüdlustest kaasata Valgevene sõtta Ukraina vastu.

Zelenski sõnul tahetakse luua provokatsioon, millest võib jääda mulje, et Ukraina ründab Valgevenet, vahendas Financial Times.

Ukraina president kutsus ülesse G7 riike korraldama rahvusvaheline vaatlusmissioon Ukraina-Valgevene piirile et "eemaldada isegi vihje võimalikust ohust meie poolt."

Venemaa on kasutanud Valgevenet platsdarmina Ukraina ründamiseks.

Läbi Valgevene territooriumi tungisid Vene väed veebruaris Kiievi peale ning Valgevene õhuruumist tulistatakse Ukraina territooriumi pihta rakette ning droone.

Valgevene relvajõud pole samas ametlikult sõtta astunud.

Valgevene opositsiooniliidri Svetlana Tihhanovskaja nõunik Franak Viacorka sõnul deserteeruks enamus Valgevene vägesid kui Lukašenka peaks andma käsu Ukrainat rünnata.

Kiievis paikeva mõttekoja New Geopolitics Research Network direktori Mõhhailo Samuse sõnul seoks rünnak Valgevene poolt Põhja-Ukrainas ligikaudu 30 000 sõdurit, mida muidu saaks kasutada riigi ida- ja lõunaosas vastupealetungidel.

Rahvusvahelise sõjauuringute instituut (ISW) hindas esmaspäeval 10. oktoobril, et Valgevene sõtta astumine Ukraina vastu on väga ebatõenäoline. Venemaa värskelt mobiliseeritud mehed koos Valgevene vägedega ei muutuks koheselt ründegrupiks.

Mõttekoja hinnangul võib Venemaa kasutada Valgevene vägesid, et hoida osasid Ukraina vägesid Kiievi lähistel.

Ukraina sõjaväeluure hinnangul on Valgevene saatnud Venemaale 492 tonni relvastust ning sõjatehnikat. Sellest ja teistest märkidest võib tuletada, et Valgevene territooriumil ei ehitata ülesse uut ründegrupp, hindas ISW.

Poola analüütiku Konrad Muzyka sõnul saab Valgevenest tulenevat ohtu hinnata alles siis kui Valgevene väed on komplekteeritud. Praegu veel on Valgevene väed kaitseseisundis.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Izvestija, Interfax, FT, Наша Ніва

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: