"Valgevenel ei ole jätkuvalt tekkinud mingit huvi otseselt siseneda lahingutegevusse, vaid pigem toetada Vene Föderatsiooni, andes laskemoona ja survestades [Ukrainat] niimoodi," rääkis Vendla reedel kaitseministeeriumis peetud regulaarsel briifingul

Kolonel tõi esile, et Valgevene president Aljaksandr Lukašenka teatas 10. oktoobril Venemaa ja Valgevene liitriigi regionaalse väegrupeeringu formeerimisest. "Võiks arvata, et selle käigus tõstetakse üleüldist lahinguvalmidust ja siiratakse ka osa Venemaa vägesid Valgevene territooriumile. Aga kinnitan teile, et liitlaste informatsioonile toetudes praegu seda otseselt näha ei ole. Üldjoontes on kõik üsna ootuspärane ja mingisuguseid sellekohaseid tegevusi, drastilisi muutusi näha ei ole," rõhutas Vendla.

Ühise väegrupeeringu moodustamine võimaldab siiski Venemaal osa oma vägesid tulevikus Valgevene territooriumile suunata, tekitades sinna täiendava grupeeringu, mis võib survestada ukrainlasi hoidma rohkem vägesid eemal riigi lõunaosast, kus praegu Ukraina vastupealetunge korraldab.

"Olulisi muutusi on toimunud Valgevene varustamissuundadel. Valgevene on andmas päris suurt hulka erinevat laskemoona ja varustust Venemaa käsutusse. Avalikest allikatest on läbi jooksnud, et  Valgevenest on läinud 492 tonni laskemoona Krimmi. Ja väidetavalt on plaanis veel 13 varustuse ja relvastusega rongi saatmine lõuna suunas," rääkis kolonel.

Kommenteerides Ukraina-Vene sõja käiku viimase seitsme päeva jooksul, tõi Vendla esile Venemaa korraldatud raketirünnakud Ukraina territooriumile 9.-10. oktoobril. Erinevalt tavapärasest keskendusid seekord rünnakud elektritaristule ning umbes 30 protsenti Ukraina elektritaristust on selle tagajärjel rivist välja löödud. "Selle taastamine võtab päris üksjagu aega. Ja loomulikult on see selles mõttes hästi ajastatud, et ka külmenevad ilmad annavad [Ukrainale] täiendava surve peale," märkis Vendla.

"Need efektid võimaldavad näidata Vene presidendil Vladimir Putinil ennast kodupubliku ees kui resoluutselt ja otsustavat juhti, kes karistas Ukrainat Kertši silla plahvatuse eest," lisas kolonel.

Rääkides laupäeval toimunud plahvatusest Kertši sillal, ütles Vendla, et selle mõju on Vene vägede üleüldisele varustamisele tõenäoliselt suur ja satelliidipiltidest on näha pikki järjekordi. Rinnetele see siiski suurt muutust ei peaks tooma, lisas ta. "Järelveod tehakse siis sellisel kujul lihtsalt veoautodega, mis on täiendav pingutus, sest kommunikatsiooniliinid on pikemad. See võtab rohkem, aga ma arvan, et see praegusel hinnangu kohaselt see peaks olema tehtav," tõdes kolonel.

Vendla märkis ka, et silla taastamisvõimaluste kohta on seni vähe infot ning see võib võtta märksa kauem aega, kui Venemaa on deklareerinud.