Uut valitsust tutvustas Rootsi Moderaatliku Koonderakonna juht Ulf Kristersson, vahendasid Rootsi televisioon SVT ning Sverigesradio.

Valitsuse moodustanud Rootsi Moderaadid, kristlikud demokraadid ning Rootsi liberaalid ei moodusta parlamendienamust ehk tegemist on vähemusvalitsusega.

Kolm erakonda sõlmisid valitsuse moodustamiseks kokkuleppe Rootsi demokraatidega, kes toetab neid ise valitsusse kuulumata.

Kristersson lubas pressikonverentsil muuta Rootsi heaolusüsteemi sedasi, et toetustel elamine ei oleks Rootsis elades tulusam kui tööl käimine.

Samuti rõhutas moderaatide juht vajadust hoida kütuse hind madalal ning kehtestada meetmed liigkõrgete elektrihindade vastu.

Uue valitsuse moodustamisest teatamise pressikonverentsil lubasid kristlikud demokraadid esitada mitmeid uusi ettepanekuid Rootsi tervishoiupoliitika muutmiseks ja tuumaelektrijaamade rajamiseks.

Rootsi liberaalid märkisid ära võrdsete koolide küsimuse. Samuti kaitses liberaalide juht Johan Pehrson meediavabadust ning abordiõigust. Pehrsoni sõnul on ka inimeste sportlik eluviis oluline.

Rootsi demokraatide juht Jimmie Åkesson kinnitas, et nende erakonnal on uue Rootsi valitsuse poliitika üle arvestatav mõju.

Åkessoni sõnul seistakse enda valijate eest just kriminaalpoliitika teemades. Parteijuhi sõnul tuleb retsidivismi karmimalt karistada. Samuti tuleb Åkessoni sõnul vähendada pagulaste sisserändekvooti 6400 inimese pealt 900 inimeseni.

Kuigi Rootsi valimised võitis erakonnana Rootsi sotsid, siis paremerakondade valimisliit sai napilt rohkem kohti vasakliidust.

Rootsi sotsiaaldemokraatidel on viimaste valimiste tulemusena parlamendis 107 kohta, Rootsi Demokraatidel 73 kohta, Moderaatidel 68, Vasakparteil 24, tsentristlikul parteil 24, kristlikel demokraatidel 19, Rootsi rohelistel 18 ning liberaalidel 16 kohta.

Paremblokki kuulub Moderaatlik Koondpartei, Rootsi Demokraadid, kristlikud demokraadid ja liberaalid, kel on nelja erakonna peale kokku 176 kohta parlamendis.

Rootsi parlamendis Riksdagis on kokku 349 kohta. Parlamendivalimised toimuvad Rootsis iga nelja aasta tagant ehk järgmised valimised toimuvad 2026. aastal.

Nii paremerakonnad kui ka vasakerakonnad moodustasid konkureerivad valimisliidud parlamendivalimistel kandideerimiseks.