Parlamendivalimised võitnud sotsiaaldemokraatide järel teisele kohale tulnud Rootsi Demokraate pole teised erakonnad seni parketikõlbulikuks pidanud, kuid koostööd väljaspool valitsust enam ei välistata.

"Kaks parempoolset erakonda, konservatiivsed Moderaadid ja Kristlikud Demokraadid on sisuliselt nõustunud, et Rootsi Demokraatidega tuleb koostööd teha. Väikeerakond Liberaalid on ka põhimõtteliselt seda meelt, aga erakond on killustunud, nii et see ei ole kindlasti väga stabiilne erakond, kellega koalitsiooni rajada," ütles Hurt.

Ükski erakond pole neid siiski valmis endaga valitsusse võtma, märkis Hurt.

Valimistel oli üks keskne küsimus immigrantide elupiirkondades toimuv jõuguvägivald, millele paremerakonnad on lubanud koostöös lahendusi.

"Eelmise aasta lõpus neli parempoolset erakonda leppisid kokku, kuidas kuritegevust tuleb ohjeldada ja immigratsiooni negatiivsete tagajärgede lahendamiseks on Rootsi Demokraadid kõige suuremad ettepanekud lauale pannud," kirjeldas Hurt.

Parempoolsete erakondade valitsus võib tähendada tugevamat motivatsiooni NATO-ga liitumisel, mis ootab Türgi heakskiitu.

"On oodatud neid valimistulemusi, sest kui tuleb uus valitsus, siis võib eeldada, et parempoolsete erakondade ambitsiooni tase NATO-s on mõnevõrra suurem kui vasakpoolsete erakondade soov. Ega vasakpoolsed erakonnad tegelikult NATO-ga liituda ei tahtnudki. Nad oleks kindlasti olnud pigem võrreldavad Taaniga, et teeme nii vähe kui võimalik ja pigem oleme passiivsed ja vait, küll siis ameeriklased aitavad meid," ütles Hurt.

Parempoolsed erakonnad soovivad valitsuse moodustamisel riigi kaitsevõimesse rohkem panustada. "Ma arvan, et lähinädalatel peale valitsuse moodustamist saab juba edasi liikuda ja vaadata, kas uus valitsus on valmis langetama mingisuguseid Türgile soodsamaid otsuseid, kui seda tegi eelmine valitsus," sõnas Hurt.