Rootsi Demokraadid võttis paremtiiva traditsiooniliselt esindajalt Moderaatidelt esikoha ning kogus 20,6 protsenti häältest ehk tõusis sotsiaaldemokraatide järel teisele kohale.

Vaid aasta tagasi sotsiaaldemokraatide juhiks tõusnud Magdalena Andersson suutis erakonna toetust kasvatada 30,5 protsendini, mis on kahe protsendipunkti võrra rohkem kui eelmistel valimistel.

"Ma arvan, et kui parempoolsed võidavad, tuleb puhtalt Moderaatide ja Kristlike Demokraatide valitsus. Võib-olla kaasatakse ka Liberaalid, kuid mitte Rootsi Demokraadid. Kuid selline valitsus ei pea kaua vastu, sest Rootsi Demokraadid on osade küsitluste järgi sama populaarsed nagu Moderaadid ja Kristlikud Demokraadid kokku. Seega ei ole võimalik neid valitsusest kõrvale jätta. Aga ma arvan, et nad ei ole valitsuses kohe alguses," kommenteeris sotsiaaldemokraatliku ajalehe Aftonbladet poliitikatoimetaja Anders Linberg.

Rootsi Demokraadid on võtnud valimistel toetajaid kõikidelt teistelt parteidelt peale roheliste.

"Kui parempoolsed võidavad, siis Rootsi Demokraadid on tugevaim jõud, kes valitsust toetab. See oleks väga suur muutus. Rootsi muutub nelja aastaga väga teistsuguseks, sest nad on radikaalne erakond, nad tahavad praktiliselt kõike Rootsis muuta," ütles Lindberg.

Kuigi Rootsi Demokraadid on lubanud parlamendis toetada parempoolset valitsust, ei ole nende maailmavaade sugugi nii selge ja neid on keeruline vasak-parem skaalale paigutada.

"Parteijuht Jimmie Åkesson on selgelt öelnud, et tema meelest ei ole Rootsi Demokraadid parempoolne erakond. Ta ütleb, et nad on sotsiaaldemokraatide erakonna järglane," ütles konservatiivse ajalehe Svenska Dagbladet poliitikatoimetaja Tove Lifvendahl.

Rootsi Demokraatide neonatsistlik minevik on tekitanud varem teistes erakondades tugevat vastumeelsust nendega üldse mingit koostööd teha. Kuigi mõnevõrra on see suhtumine leebunud, siis valitsuses ei taheta neid endiselt näha.

"Peaaegu kõigil Rootsi parteidel on murettekitav minevik, nad on kõik olnud osa sellest Rootsist, kus me tegelesime intensiivselt rassiteooriatega. Me ei tohi seda unustada, kuid sellel ei tohi lasta mõjutada edasisi tegevusi," rääkis Lifvendahl.

Neid valimisi mõjutasid eelkõige koroonakriis, energiakriis kui ka immigratsioonikriis, kuid viimane paistab olevat peamine põhjus, miks vaadatakse üha rohkem parempoolsete erakondade poole.

"Rootsi muutub tooremaks ja osa arvajaid ütleb, et Rootsi peab oma naiivsust vähendama selles suhtes, kuidas maailm välja näeb," ütles endine diplomaat Eimar Rahumaa.

Keskne küsimus on immigrantide elupiirkondades toimuv jõuguvägivald. Kõik erakonnad leiavad, et sellega võitlemiseks on vaja karmimaid karistusi ja rohkem õigusi politseile, kuid ometi on vägivald läinud aastatega hullemaks.

"Ainuvõimalik lahendus on see, et kõik erakonnad tulevad kokku, istuvad maha ning mõtlevad koos välja mingisuguse pikaajalise plaani, mis ei muutuks igal aastal," kommenteeris Anders Lindberg.

Ükskõik, kumb blokk lõpuks valitsust moodustama hakkab, läheb igal juhul raskeks, sest pool valijaskonnast pole edasiste poliitikatega rahul.

"Kuid muudatused tulevad suured, kas keeratakse uus lehekülg Rootsi poliitikas või terve peatükk muudetakse. /.../ Väga huvitav aeg saab olema järgmised kaks nädalat Rootsis," ütles Rahumaa.

Välismaailma huvitavat NATO-küsimust nendel valimistel ei arutatud. Enamik rootslasi on leppinud sellega, et enda kaitsmiseks tuleb pool valida.

"Minu arust on see hea otsus, kuniks oleme kaitstud," ütles Moderaatide valija Peter.

"Ma tegelikult eelistaks, kui me ei oleks NATO-s, aga kui see nüüd juhtub, siis ma loodan, et kõik läheb hästi," sõnas üksikkandidaadi valija Katarina.

"Minu arvates see on läinud väga kergelt mööda, peaaegu üllatavalt kergelt," ütles Liberaalide valija Taavi.

Rootslased on olnud uhked oma neutraalsuse üle, kuid nüüd on see minetatud. Seni on nad aidanud teistel läbirääkimisi pidada, praegu aga peavad nad enda eest seisma.

"Poliitikud on rääkinud NATO-st alati kui millestki, mida meie valime või ei vali. Nii et keegi polnud eriti arvestanud sellega, et meid ei oodata sinna või keegi võiks sellele vastu olla. Seega ma arvan, et see oli mingil määral üllatus," rääkis Tove Lifvendahl.

Vastasseisu Türgiga ei võeta aga Rootsi riigi tasandil kuigi tõsiselt, hindas Anders Lindberg. Tema hinnangul saab see konflikt läbi järgmisel aastal, kui möödas on Türgi valimised ja siis võetakse nii Rootsi kui ka Soome NATO-sse vastu.

"Rootsi on NATO-s ikka Rootsi. Me ei kavatse hankida tuumarelva ja jätkame inimõiguste eest seismist. See on asi, mille pärast võitleme praegu Türgiga. Ma usun, et paljud inimesed on kindlad, et ka NATO-s olles jääb Rootsi endiselt Rootsiks," rääkis Lindberg.