Kulka toetused järgmisel aastal inflatsiooniga sammu ei pea

Kultuurkapitali logo.
Kultuurkapitali logo. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kultuurkapitali toetused järgmisel aastal kunstnikele ja sportlastele inflatsiooniga sammu ei pea, aga ka ei vähene.

Eesti kirjanikele, kunstnikele ja sportlastele mitmesuguseid stipendiume ja toetusi väljamaksva kultuurkapitali tulu sõltub sellest, kui palju eestimaalased suitsetavad, alkoholi tarbivad või kasiinos õnne proovivad. Kuigi majanduslangus paneb inimesi vähem õlut või viina jooma, ootab riik järgmiseks aastaks siiski aktsiisitulu kasvu.

Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa ütles, et seda, milliseks kultuurkapitali eelarve järgmisel aastal täpselt kujuneb, on veel vara öelda, sest aktsiisilaekumisi on keeruline ennustada. Täpsema eelarve kinnitab amet jaanuaris.

Juba praegu võib aga Allikmaa sõnul öelda, et kuigi toetused tõenäoliselt inflatsiooniga käsikäes ei käi, võivad kirjanikud, kunstnikud ja sportlased minna järgmisele aastale vastu rahuliku südamega.

"Keegi ei pea muretsema vähemalt selle pärast, et kultuurkapitali toetus järgmisel aastal kardinaalselt muutub või väheneb saab mõjutama planeeritud tegevusi selles suunas, et midagi peab ära jätma," ütles ta.

Kultuuritöötajate palgafond peaks järgmisel aastal kasvama umbes 15 protsenti. Allikmaa sõnul peab sarnase palgakasvu tagama kindlasti ka vabakutselistele, sest muidu käriseb palgavahe liialt suureks.

"See on juba kultuurkapitali kõigi sihtkapitalide tarkus kuidas ja millele nad raha eraldavad. Ma arvan aga, et see tarkus on kindlasti olemas või see tahe. Kui on mingigi võimalus raha juurde anda, siis see raha antakse ennekõike selleks, et kasvaks vabakutseliste tasud," lausus ta.

Eesti Panga viimase prognoosi järgi langeb Eesti majandus see aasta 0,5 protsenti. Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juhi Anneli Sammeli sõnul näitas eelmine majanduskriis kümmekond aastat tagasi, et inimesed hakkasid ka vähem alkoholi jooma. Veel enne kriisi oli eestimaalaste alkoholi tarvitamise näitaja tipus.

"Siis enam-vähem kahe aasta jooksul toimus üsna oluline langus. See kindlasti oli mõjutatud sellest, et inimeste sissetulekud vähenesid. Inimesed ostsid igapäevaselt vähem alkoholi ja samamoodi ei käinud nad enam nii palju väljas. Maailmas on paljudes riikides see ära tõestatud, et koos majanduse langusega väheneb alati ka alkoholi tarbimine," märkis ta.

Ka tubaka tarvitamine on Sammeli sõnul olnud kümne aasta jooksul pidevas langustrendis.

Järgmise aasta riigieelarves on praegu siiski arvestatud, et riigi tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust kasvavad. Eeldades, et Eestit külastab sama palju turiste kui enne kriisiaastaid, peaks tulu alkoholiaktsiisist kasvama prognoosi järgi 4,3 protsenti. Tulu tubakaaktsiisist 7,5 protsenti ning tulu hasartmängumaksudelt kaks protsenti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: