Ta kirjutasite neljapäeval koos kolleegidega 13 NATO riigist ja Soomest alla algatusele ehitada Euroopale integreeritud õhukaitsesüsteem. Mida see Eesti jaoks kaasa tooks? Teatavasti oleme ju ise rajamas endale praegu ka mingis ulatuses keskmaa õhutõrjet.

Esimeses järjekorras tasub täpsustada, et Eesti enda keskmaa õhutõrje rajamist see hetkel kuidagi ei mõjuta. Me saame loodetavasti täna-homme pakkumised ja liigume edasi vastavalt oma planeeritud ajakavale ehk Eesti enda keskmaa õhutõrje projekt liigub edasi. Samamoodi ei mõjuta see meie lühimaa õhutõrje hankimist, mis on praegu poolakatega koos ja liigub samamoodi planeeritud tempos kenasti edasi.

See, mida ta tulevikus võib mõjutada, on see, et kas ja kui palju Eestile tekib ka ballistilise kaitse võimekust. Ja kui me näiteks soovime laiendada oma keskmaa õhutõrjet, elik see, mida Euroopa riigid koos otsivad on õhutõrjesüsteemide integreeritus, ühised hanked ja seeläbi loomulikult ka parem hind. Ja nende nimel hakatakse nüüd lahendusi otsima. Aga kindlasti ei tasu arvata, et see väga kiire tempoga läheb, sellepärast et isegi need 15 riiki, kes praegu liitunud on, nende ühise arusaamise tekitamine kindlasti võtab mõninga aja.

Mis see ajaraam on, mis selle initsiatiivi aluseks, Euroopa õhukaitse täiendamise ja puudujääkide kõrvaldamiseks, enam-vähem mõeldud on?

Praegu tulebki arvestada sellega, et tegemist on initsiatiiviga. See initsiatiiv peab hakkama nüüd praktilisse ellu rakenduma sellega, et need 15 riiki tulevad omavahel kokku, arutavad läbi, millised on ühe või teise riigi vajadused, sealt edasi püütakse paika panna see, kas minnakse ühise hanke teed või minnakse pigem integreerimise teed. Ja sealt tekivad ka need edasised sammud. Ma julgen arvata, et kui me suudame järgmise aasta esimeses pooles kokku leppida, järgmised sammud, et kas me läheme siis ühiste hangete peale esimeses järjekorras või läheme integreerimise peale, et siis me oleme päris hästi edasi liikunud. Aga edasised arutelud saavad seda näidata, mis see reaalne ajatempo on, praegu anti poliitiline sisend, et seda asja on vaja ja nüüd, hakatakse ekspertide tasemel kokku leppima seda, et kuidas seda tegelikult on võimalik ellu rakendada.

Milline institutsioon või institutsioonid seda protsessi juhivad, on see Euroopa Liit, on see NATO, on see riigid eraldiseisvana?

See NATO sisemine kokkulepe, selle initsiatiivi veduriks on olnud Saksamaa ja eks järgmised sammud tulevad ka siis nende poolt. Esimese kokkusaamine ekspertide tasemel peab tulema sakslaste poolt kokku kutsutuna. Täpset aega ei ole praegu fikseeritud, millal see võiks toimuda.

Mis selle järgmise kohtumise raames võiks olla siis järgmine arutelu või mis seal üritatakse selgeks saada või kokku leppida?

Nagu ma ütlesin, meie esimene eesmärk on kokku leppida nende 15 riigi ühishuvid. Tavaliselt selliste initsiatiivide kokku leppimisel eelkõige lähtutakse minimaalsetest ühishuvidest ja siis hakatakse seda võimalusel laiendama. Tuleb arvestada, et riikidel on õhukaitsesüsteemid olemas ja on vaja aru saada, et kas minnakse eelkõige siis nende integreerimise teed või keskendutakse eelkõige ühishangetele.

Kui otsustatakse keskenduda ühishangetele, siis on kindlasti edasiliikumine natukene kiirem. Kui tahetakse hakata integreerima tänaseid süsteeme, muuhulgas ka Eestisse tulevat keskmaa õhutõrjesüsteemi, siis neid erinevaid õhutõrjesüsteeme on Euroopas päris palju. Ja selle ühine kokku leppimine saab olema kindlasti keerulisem.

Minu hinnangul praktiliseks edasi liikumiseks on võib-olla mõistlik esialgu arutada seda, et 15 riiki panevad paika need vajadused, mida vaja on ja Eesti puhul me räägime siis eelkõige keskmaa õhutõrjele, ballistilise võimekuse lisamisest. Ja seejärel me saame hakata vaatama seda, et kas ja kuidas me saame neid hankeid hakata ühiselt juba ette valmistama.

Kas see ajaline perspektiiv jääb kusagil 5,10 või 15 aasta ümber?

See sõltub väga palju sellest, mida minnakse hankima. Nagu praegu Eesti hanke puhul on näha, on keskmaa õhutõrjesüsteemi võimalik hankida ikkagi paari aasta jooksul. Aga kui need mahud lähevad suuremaks, siis võime eeldada seda, et alla aasta ei õnnestu ka neid ühiseid põhimõtteliselt kokku leppida. Kui tõesti kokkulepped on olemas ja sealt on võimalik hankesse minna, siis ma arvan, et alla viie-kuue aasta ei ole siin võimalik rääkida.

Ütlesite, et täna-homme tulevad uudised ka keskmaa õhutõrje poolelt. Kuidas praegu Eesti selle võimekuse loomisega edasi täpsemalt liigub?

Täna me peaksime saama tõepoolest esmased pakkumised, loodame, et nad kõik on kenasti õigeaegselt tulnud. Peamine uudis täna on vast see, et kui palju meil neid pakkumisi saime. Ja kui need pakkumised on tulnud, siis me hakkame neid pakkumisi analüüsima. Läheme läbirääkimistesse ja eesmärk on ikkagi hiljemalt järgmise aasta esimese kvartali jooksul jõuda lepingusse selleks, et 2024. aasta lõpus, 2025. aasta jooksul oleks meil kogu keskmaa õhutõrje Eestis olemas.

See Euroopa algatus ikkagi Eesti jaoks tähendab seda, et pikemas perspektiivis võib lisanduda Eesti jaoks ballistiliste rakettide kaitse, ehk siis me räägime potentsiaalselt kaugmaa õhutõrje patarei võimalikust lisamisest Eestisse mingite aastate jooksul?

See on meie hetke konkreetne vajadus täiendavalt keskmaa õhutõrjele, aga see, milles initsiatiivi raames kokku lepitakse, milliseid õhutõrjesüsteemi hankima minnakse ühiselt, ongi nüüd järgmiste kohtumiste ülesanne, et vaadata ära, et mis on kõige kriitilisem vajadus. Võib-olla on kõige kriitilisem vajadus ilma ballistilise kaitseta keskmaa õhutõrje laiendamine riikides ja siis võib-olla minnakse seda teed, et esmases järjekorras ei hangita mitte ballistiliste raketiide kaitse võimekust, vaid hangitakse täiendavaid keskmaa õhutõrjesüsteeme. Ka siin kindlasti Eestil oma huvi on olemas. Ootame need esimesed arutelud ära ja siis oskame täpsemalt öelda.

Tegemist on väga tõsise algatusega ja ka väga märgilise algatusega, aga arvestades seda, et kuidas praegu maailmas kõikjal on olnud raketisüsteemidest puudust, neid on väga keeruline juurde toota ja nende integreerimine ja kasutusele võtmine võtab ka väga pika aja. Kui reaalne see visioon ja selle elluviimine praegu tegelikult on?

See tagasiside, mis on tulnud tööstustelt, ongi pigem see, et oodatakse riikide konkreetseid tellimusi. Praegu on küll räägitud väga palju sellest, et on puudu ja on vajadust, aga seniks, kuni konkreetseid tellimusi ei ole, ei ole ka tootjatel suurt valmisolekut oma tootmismahtusid väga palju suurendada. Kui peaks tulema üle-euroopaline suurem tellimus, siis kindlasti tootjad, sõltumata sellest, kas need on siis Saksa, Prantsuse, Suurbritannia või mõne mõne teise riigi tootjad, kindlasti nende huvi oma tootmisvõimekust märkimisväärselt suurendada kasvab ka hüppeliselt. Eks see on nagu selline "muna-kana vaidlus", et kas selleks, et tootmisvõimekust suurendada, peab olema tellimus või selleks, et tellimus teha, peab olema enne tootmisvõimekus ja pigem ikkagi erasektor, kes neid süsteeme valdavalt toodab, eeldab konkreetset tellimust riikide poolt ja see on see, mida siis praegu otsitakse.