Eesti ja Läti ostavad maastureid, kastiautosid, kallureid, kraanasid. Hange jaguneb kaheks osaks – kuni kandevõimega viis tonni ning alates viiest tonnist. Sisse on planeeritud nii hooldus ja remont kui ka tagavaraosad ja järelsoomustamise võimalus.

Hankeleping sõlmitakse kümneks aastaks. Hanke summa on kinnitatud ning masinate arv sõltub turuhinna muutumisest.

"Kindlasti mingid muudatused toimuvad. Aga meie prognoos on, et üle 25 protsendi sõidukite hinnad muutuda ei tohiks. /.../ Plaan on esimese korraga vormistada hankelepingutesse nelja esimese aasta sõidukid korraga. Ja soovime, et nad hakkaksid Eestisse jõudma juba 2023. aasta kolmandas või neljandas kvartalis," rääkis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) sõidukite ja tehnika kategooria juht Erko Sepri.

Kaitsevägi vajab nii maastureid, veokeid kui ka eritehnikat ehk kraanasid ja puksiire. Kaitseväe kõige vanemad veoautod on toodetud 1970. aastatel.

"See sõltub hanketulemustest, mis saavad olema sõidukite hinnad. Aga prognoosi kohaselt võiks jääda sõidukite arv kaitseväe vaates 1000 ja 2000 vahele," ütles kaitseväe tehnika ja relvasüsteemide jaoskonna ülem major Herko Sepp.

Kaitseväe uute võimekuste, näiteks Korea liikursuurtükkide juurde võib samuti toetussõidukeid vaja minna.

"Üldiselt võivad olla ainult toetusmasinad – laskemoonaveokid. On need siis konteinerveokite baasil või tavaliste veoautode baasil, seda on veel vara öelda," ütles Herko Sepp.

Kaitseliit saab osa hangitavatest uutest masinatest ja tõenäoliselt ka osa kaitseväe vanemast autopargist. Kaitseliit koostab praegu nimekirja vajaminevatest autodest, mida on tarvis nii Kaitseliidu enda tarbeks kui ka loodava maakaitse varustamiseks. Plaanis on kasutada sundkoormistega erasektorist saadavat tehnikat ja kohandada väljaõpet selliste masinate kasutamiseks operatiivolukorras.