Pevkuri sõnul on initsiatiivi eesmärk ühiselt edendada ja paremini integreerida õhukaitset NATO liitlastega. "Tänane kavatsuste protokolli allkirjastamine annab platvormi edasistele võimalikele ühistegevustele, nagu näiteks ühishanked ja ülalpidamiskulude jagamine," selgitas minister pressiteate vahendusel.

Ühise õhukaitse initsiatiiv ei tähenda, et riigid oma senised õhutõrjekompleksid kõrvale heidaks või edaspidi ainult samu süsteeme soetaksid.

"Erinevad süsteemid vajavadki kõik kas ühist integreerimist või siis tulevikus vaadata, et me tegelikult saame kasutada neid ühise juhtimise all. Siin selliseid erinevaid detaile on väga palju, mis vajavadki nüüd järgnevatel nädalatel-kuudel ekspertide poolt läbi vaidlemist," ütles Pevkur.

Projektis osalevad ka Saksamaa, Ühendkuningriik, Slovakkia, Norra, Läti, Ungari, Bulgaaria, Belgia, Tšehhi, Leedu, Holland, Rumeenia, Sloveenia ning Soome, mis ei ole veel NATO täisliige.

Soome osaleb esimest korda koos Rootsiga NATO kaitseministrite kohtumisel.

Ühise Euroopa õhutõrjesüsteemi rajamise idee tuli Saksa kantslerit Olaf Scholzilt, teatas Der Spiegel esmaspäeval.

Scholzi sõnul oleks ühine Euroopa õhutõrje kõigi osapoolte jaoks odavam ja efektiivsem selle asemel, et iga riik ehitab kallid ja keerukad õhutõrjesüsteemid ise valmis.

Algatusega on kavas kaotada õhukaitses puudujäägid.

Näiteks ballistilised raketid lendavad oma lennutrajektoori jooksul väga kõrgele ja nendega ei ole siiani õhukaitse arendamisel arvestatud. Samuti soovitakse arendada kaitset droonide ja tiibrakettide vastu, vahendab Tagesschau.

Euroopa riikide algatust tervitas ka NATO asejuht Mircea Geoana, kelle sõnul võimaldaksid uued omavahel ühilduvad õhutõrjesüsteemid kaitsta alianssi kõikide õhu- ja raketiohtude eest.

Saksamaa ettepanek tulenes muutunud julgeolekuolukorrast Euroopas alates Venemaa täieulatuslikust kallaletungist Ukrainale. Siiani on Euroopas peetud suurimaks raketiohu allikaks Iraani.

Algatuse kohaselt ostetakse uued õhutõrjesüsteemid Euroopa Sky Shield Initiative projekti raames.

Tagesschau toob välja, et ka Saksa õhukaitsesüsteemil on praegu võimelüngad. Näiteks kasutatakse Stinger õhutõrjerakette lühimaa sihtmärkide vastu nagu helikopterid ja madalamalt lendavad lennukid.

Keskmaa sihtmärkide vastu kasutatakse USA päritolu Patriot õhutõrjesüsteeme.

Pikamaa sihtmärkide ehk ballistiliste rakettide vastu Saksa Bundeswehril kaitset hetkel ei ole. Sama paneb muretsema ka Soomet, millel on olemas tõhus õhutõrje tiibrakettide vastu, kuid nende praegused õhutõrjesüsteemid ei aita rünnaku puhul, kus kasutatakse ballistilisi rakette.

Üks tõenäoline variant Bundeswehri jaoks on osta Iisraeli päritolu Arrow 3 mitmetasandiline õhutõrjesüsteem. Sellega saab tabada sihtmärke, mis on kuni 100 kilomeetri kõrgusel õhus. Samuti peab kaitsetööstusega kõnelusi sarnaste võimete omandamiseks Soome.

Samuti kavatseb Saksamaa osta veel Patriot õhutõrjesüsteeme ning samuti on arutlusel IRIS-T süsteemide tellimine, mida Saksa Bundeswehr ise ei kasuta, kuid millest neli on lubatud Ukrainale ja üks ka sinna kohale jõudnud.  

Neljapäeval käis NATO peakorteris koos ka n-ö tuumagrupp, kus anti ministritele ülevaade plaanidest juhuks, kui Venemaa peaks kasutama taktikalist aatomipommi.

"Sellel on rängad tagajärjed, kui Venemaa kasutaks tuumapommi, ükskõik, millist tüüpi
tuumapommi Ukraina vastu. See on midagi, mida Venemaa teab ja mida NATO liitlased on Venemaale kommunikeerinud erineval viisil. Me ei lähe detailidesse selle osas, kuidas me vastame, aga loomulikult muudab see täielikult selle konflikti olemust," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Ministrid arutasid Madridi otsuste elluviimist

Kaitseministrid arutasid Brüsselis ka juunis NATO tippkohtumisel Madridis kokkulepitud otsuste rakendamise hetkeseisu, teatas kaitseministeerium. "Eesti vaatest on oluline, et Madridi otsused NATO idatiiva kaitse tugevdamiseks viidaks kiiresti ellu. Britid ja teised liitlased on ja jäävad Eestisse ning töö nende panuse konkretiseerimise suunas meie diviisi struktuuri loomisel jätkuvalt käib," ütles Pevkur.

"Lisaks leppisime kaitseministrite kohtumise äärealal USA kaitseministri Lloyd Austiniga kokku, et minu järgmise nädala visiidil Washingtoni arutame seda, kuidas USA saaks tõsta oma panust Eesti julgeoleku ja kaitse tugevdamisse," lisas kaitseminister.

Kaitseministrite laual oli samuti Nord Streami torujuhtme saboteerimisest tingituna kriitilise infrastruktuuri kaitsmist ja taristu vastupidavuse tugevdamist.

"Eesti on alustanud Eesti ja Soome vaheliste ühenduste kontrollimist ja tulevikku vaadates on meie soov NATO liitlastega tihendada infovahetust, et veelgi tugevdada NATO riikide merealuse- ja energiataristu seiret ning turvalisust," kommenteeris kaitseminister kohtumisel arutatut.

Lisaks kohtub Pevkur kahepoolselt ka Kanada kaitseministriga, et arutada riikidevahelist koostööd loodava NATO DIANA innovatsiooni initsiatiivi raames.