Riik plaanib hoiu-laenuühistute tegevust rangemalt reguleerida
Hiljuti pankrotistunud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu võlausaldajad kogunesid esmaspäeval üldkoosolekule, kuid suurt lootust kaotatud raha tagasi saada inimestel ei ole. Riik plaanib hoiu-laenuühistute tegevuse edaspidi aga suurema kontrolli alla võtta.
Koosolekul viibis paarsada inimest, enamus neist vanemaealised. Pankrotihaldur Martin Krupp ütles, et kokku kaotas raha ligi tuhat võlausaldajat ja seda 17 miljoni euro väärtuses.
"Suurim võlausaldaja minu teada on 215 000 panustanud. Kui nüüd vaadata sellist mediaankeskmist, siis see on ligikaudu 19 000 hoiustaja kohta," rääkis Krupp.
Krupp tõdes, et raha tagasisaamise võimalus ei ole väga suur. "Täna on kõige tähtsam ikkagi see, et esitada ära nõudeavaldused. Juhul kui nõudeavaldust ei esitata, kas siis tähtajaks või üldse, siis puudub igasugune lootus raha tagasi saada.
Ka kohapeal olnud inimesed väga lootusrikkad ei olnud. "Absoluutselt ma ei usugi seda, sest nii kavalad skeemid on siin mängus, aga noh üritame nagu ikka inimene üritab, et äkki-äkki saame," rääkis hoiustaja Rein.
Teised hoiustajad Rein ja Irina kaotasid ühistusse umbes 2500 eurot. Nad usuvad, et oma raha nad enam ei näe.
"Ausalt öeldes, lootust ei ole, sest eelnev info, mis on meedias juba ilmunud, seal küllalt selgelt on kirjutatud, see juhataja, kellele me kõik usaldasime sinisilmselt, tema jagas need rahad, kõik mis meilt sai, jagas ära oma tütarfirmadesse," ütles Rein.
Rein ja Irina üritavad aga positiivsed olla ja eluga edasi minna. "Saame elada, saame süüa ja ongi kõik. Ja kui kaotatud, siis kaotatud," ütles Irina.
Riigipoolne järelevalve hoiu-laenuühistute üle on seni praktiliselt puudunud ja Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu pankrotile eelnes teise hoiu-laenuühistu, Eriali, kokku kukkumine ning kelmusesüüdistus. Rahandusministeerium plaanib seda tegevust edaspidi rangemalt reguleerida.
Plaanis on teha neli muudatust. Esiteks selgitada, missugust infot hoiu-laenuühistu peab andma ja teiseks piirata volitamist.
"Kolmandaks me tahaks suurendada audiitorite rolli, nii välisaudiitorite kui ka siseaudiitorite rolli. Ja siis eraldi, mis on tõesti kaalumisel, et kas suuremad ühistud võiksid minna finantsinspektsiooni järelevalve alla," ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste ekspert Thomas Auväärt. "Neljandaks, me tahaks piirata ka reklaami. Kohati tundub, et reklaam on lihtsas keeles liiga ahvatlev, vast päris selline ei tohiks olla."
Auväärt ütles, eelnõu võiks avalikuks saada lähima kuu jooksul ja uue aasta alguses jõuda riigikokku.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"